Hinnanguliselt esinevad aju veresoonte aneurüsmid 2–3%-l täiskasvanutest. Aneurüsmi ruptuurist tekkivate intrakraniaalsete verdumiste esinemissagedus on hinnanguliselt 1 juht 100 000 elaniku kohta aastas. Intrakraniaalsete verdumiste kliiniline kulg on sageli raske ning halva prognoosiga elule ja tervisele. Viimastel aastatel on ilmunud rohkelt uuringuid selgitamaks välja aneurüsmi ruptuuri soodustavaid tegureid.
Soome Kuopio ülikoolis tehtud uuringus, kus vaatluse all olid 42 ruptureerumata ja 34 ruptureerunud intrakraniaalse aneurüsmiga patsienti, leiti 92%-l vaatlusalustel periodontiit. Aneurüsmiga patsientide keskmiselt 13-aastase jälgimisperioodi vältel esines periodontiidiga ja igemete veritsusega patsientidel tunduvalt sagedamini intrakraniaalseid verdumisi kui põletikuta suuõõnega patsientidel. Mitmetes uuringutes on leitud aju aneurüsmikoti seinas suuõõne bakterite DNA-d ja aneurüsmi ruptuuri seostatakse kroonilise põletikuga aneurüsmikoti seinas. On esitatud hüpotees, et suuõõne infektsioon on üheks soodustavaks teguriks põletiku kujunemisel aneurüsmikoti seinas.
Kuigi esitatud hüpotees vajab veel täpsustamist edasistes uuringutes, on see täiendavaks kinnituseks suuõõne hügieeni eest hoolitsemise hädavajalikkusest.
Refereeritud
Hallikainen J, Lindgren A, Savolainen J, et al. Periodontitis and gingival bleeding associate with intracranial aneurysms and risk of aneurysmal subarachnoid hemorrhage. Neurosurg Rev 2019, Doi: 10.1007/s10143-019-01097-1.
Hallikainen J, Keränen S, Savolainen J, et al. Role of oral pathogens in the pathogenesis of intracranial aneurysm: review of existing evidence and potential mechanisms. Neurosurg Rev 2020, Doi.org/10.1007/s10143-020-01253-y