Uudised – mai 2020

Harjumus hilja magama heita on terviserisk

Hollandi Utrechti ülikooli uurijad kirjeldasid 2014. aastal unehäirete sündroomi bedtime prodcrastination (BP) – magamaheitmisega viivitamine, mispuhul isikul on harjumus tavapärasest hiljem magama heita, ehkki ta tunneb end väsinuna ja puuduvad magamaminekut takistavad välised põhjused. BP korral ilmneb päevane väsimus ja muud enesetunde häired (1).

Ajakirja Sleep käesoleva aasta aprillinumbris avaldatud uurimuses selgitati BP mõju noorte inimeste vaimsele tervisele ja unehäirete esinemisele (2). Vaatluse all oli 106 noort inimest keskmise vanusega 22,7 eluaastat, 61% neist olid tütarlapsed. Nad täitsid vastava küsimustiku, mille põhjal 54 vaatlusalust arvati BP skaala alusel BP gruppi, 52 osalejal BP tunnused puudusid. BP grupi vaatlusalused kirjeldasid võrreldes mitte-DP grupi osalejatega endal tunduvalt sagedamini depressiivsust, ärevuse ja unetuse tunnuseid. Nad heitsid tavaliselt hilja magama, ärkasid hilja ja olid hommikuti väsinud. Ilmnes, et BP grupi vaatlusalused olid füüsiliselt vähem aktiivsed, pühendasid rohkem aega vaba aja tegevustele ja olid aktiivsed sotsiaalmeedias. BP grupi vaatlusalused veetsid päeva jooksul 451% võrra (61 minutit) rohkem aega nutiseadmes kui teised uuringus osalejad.

Uuringust ilmneb selgelt, et harjumus hilja magama heita mõjub negatiivselt noorte inimeste meeleolule ja une kvaliteedile ning on seega tervist negatiivselt mõjutav harjumus.

Refereeritud

  1. Kroese FM, Ridder DTD, Evers C, Adriaanse MA. Bedtime procrastination: introducing a new area of procrastination. Front Physiol 2014;5:611.
  2. Chung SJ, An H, Suh S. What do people do before going to bed? A study of bedtime procrastination using time use surveys. Sleep 2020;43:zsz267.