Paljude uuringutega on tõestatud, et suu halb tervislik seisund – periodondi haigused, hambakaaries, hammaste väljalangemine – on seotud suurema haigestumisega kardiovaskulaarsetesse haigustesse.
Korea rahvastiku suuõõne tervise programmi raames jälgiti suuõõne tervise ja selle parandamise seost haigestumisega tõsistesse kardiovaskulaarsetesse haigustesse. Vaatluse all oli 247 696 üle 40aastast isikut, kel uuringusse kaasamise ajal ei olnud esinenud kardiovaskulaarseid häireid. Keskmiselt 9,5-aastase jälgimisperioodi vältel registreeriti 14 893-l vaatlusalusel tõsine kardiovaskulaarne häire – kas südamesurm, müokardi infarkt, insult või südamepuudulikkus. Oluliselt suurem haigestumisrisk oli isikutel, kel esinesid periodondi haigused (gingiviit, periodontiit) karioossed hambad või hammaste väljalangemine. Isikutel, kes regulaarselt pesid hambaid vähemalt 2 korda päevas, oli 9% väiksem kardiovaskulaarne risk ning isikutel, kes regulaarselt külastasid hambaarsti, kes eemaldasid hambakatu, hambakivi, ravisid karioosseid hambaid, vähenes kardiovaskulaarne risk 14% võrra.
Eesti elanike suuõõne tervise kohta täpseid andmeid ei ole. Kuna hambaraviteenuseid haigekassa ei kompenseeri, võib eeldada, et meie elanike suutervise parandamisel on veel palju arenguruumi.
Refereeritud
Park S-Y, Kim S-H, Kang S-H et al. Improved oral hygiene care attenuates the cardiovascular risk of oral health disease: a population-based study from Korea. Eur Hearth J 2019;40:1138–45.