Herpes simplex’i viirusega (HSV) on nakatunud ligi 80% maailma elanikest. HSV-d on kaht tüüpi: HSV-1, mida kannab maailmas ca 67% alla 50aastatest inimestest ja mis põhjustab eelkõige suu limaskesta ja suuümbruse naha kahjustust, ja HSV-2, mida kannab ca 13% alla 50aastastest inimestest, levib sugulisel teel ja manifesteerub genitaalidel. HSV-d on seostatud dementsuse kujunemisega.
Rootsi Uppsala ülikoolis valminud prospektiivses uuringus selgitati HSV nakatumise ja dementsuse kujunemise seoseid. Aastatel 2001–2005 arvati uurimisrühma 1002 keskmiselt 70aastast Rootsi kodanikku, keda jälgiti 15 aasta vältel. Vereanalüüsides määrati neil herpes simplex’i vastased antikehad HSV-IgG, HSV-1-IgG, HSV-IgM, HSV-1-IgM, samuti anti-tsütomegaloviiruse IgG. Teostatud ravi ja kliinilise seisundi kohta saadi andmed riiklikest andmebaasidest.
Jälgimisperioodi vältel haigestus Alzheimeri haigusse 4% ja muu põhjusega dementsus kujunes 7%-l vaatlusalustest. HSV-IgG leiti veres 86%-l uuritutest, neist 6% olid saanud herpesinfektsiooni vastast ravi. Vaatlusalustel, kel leiti veres HSV-IgG ja HSV-IgG-1, oli pea kaks korda suurem igat tüüpi dementsuse kujunemise risk (riskisuhe 2,26) ja see ei sõltunud sellest, kas patsient oli või ei olnud saanud herpesviiruse vastast ravi. Nakatumine tsütomegaloviirusega dementsuse riski ei mõjutanud. Enamasti oli suurem dementsuse risk seotud nakatumisega HSV-1 herpesviiruse tüübiga.
Arvestades herpes simplex’i viirusinfektsiooni laialdast levikut, on esitatud uuringu andmeil sellega seotud dementsuse kujunemise risk siiski tagasihoidlik.
Refereeritud
Vestin E, Boström G, Olsson J, et al. Herpes Simplex viral infection doubles the risk of dementia in a contemporary cohort of older adults: a prospective study. J Alzheimers Dis 2024;97:1841–50.