Varicella herpes zoster on neurotroopne viirus, mis on tuntud kui tuulerõugete tekitaja. Viirus võib latentselt pesitseda organismis ning peremeesorganismi immuunsuse nõrgenedes esile kutsuda valuliku villilise lööbe, mis paikneb nahal kindla dermatoomi alal. Samuti võib viirus tekitada põletikulisi muutusi nii intra- kui ka ekstrakraniaalsetes veresoontes, mille tulemuseks võib olla isheemiline insult või aju transitoorne isheemiline atakk (TIA).
USAs tehtud retrospektiivses kohortuuringus selgitati Herpes zoster’i (HZ) infektsiooni seost aju isheemilise kahjustusega 4 nädalat enne (prodromaalperiood) ja 52 nädalat pärast lööbe kujunemist. Analüüsiti aastatel 2007–2014 diagnoositud 23 399 HZi haigusjuhu andmeid võrdluses 46 378 kontrollrühma isiku andmetega. Vaatlusaluste keskmine vanus oli 56 eluaastat, 61% neist olid naised.
Andmete analüüsil ilmnes statistiliselt usaldusväärne seos HZi ja aju vaskulaarsete häirete vahel. HZi põdenutel oli nii haiguse prodromaalperioodis kui ka 52 nädala jooksul pärast haigestumist 56% suurem TIA ja 40% suurem isheemilise insuldi kujunemise risk kontrollrühmaga võrreldes, sõltumata isiku vanusest.
Seega on HZ aju isheemilise kahjustuse lühiaegne riskitegur. USA andmeil põeb HZi enam kui miljon inimest aastas ja sagedamini haigestuvad üle 65aastased mehed ja naised. Neil võivad olla ka teised kardiovaskulaarsed riskitegurid ja seepärast peavad autorid soovitatavaks vaktsineerida HZi vastu kõiki üle 60 aasta vanuseid isikuid. Senini on HZ-vastase vaktsineerimise aktiivsus olnud väike.
Refereeritud
Patterson BJ, Rausch DA, Irwin DE, Liang M, Yan S, Yawn BP. Analysis of vascular event risk after herpes zoster from 2007 to 2014 US Insurance Claims Data. Mayo Clin Proc 2019;94:763–75.