Gastroösofageaalse reflukshaiguse (GÖR) levimus läänemaade täiskasvanud elanikkonnas on hinnanguliselt kuni 30%. Sel puhul laialdaselt kasutuselolevad ravimid – prootonpumba inhibiitorid (PPI) – on mõjusad erosiivse ösofagiidi korral, kuid oluliselt vähem efektiivsed maosisu tagasivoolu ja kõrvetiste mõjutamisel.
Belgia Leuveni ülikooli teadlaste korraldatud uuringus selgitati erinevate psühholoogiliste tegurite ja füsioloogiliste parameetrite osa GÖRi sümptomaatika mõjutamisel ja sellele hinnangu andmisel. Uuringusse kaasati 393 GÖRiga patsienti (keskmine vanus 48,5 eluaastat, 60% olid naised). Vaatlusalused täitsid küsimustiku GÖRi raskusastme kohta hinnatuna 7 erinevast aspektist ning küsimustikud enda psühhosotsiaalse toimetuleku, vaimse ja füüsilise tervise kohta. Spetsiaalse seadmega hinnati GÖRi füsioloogiliste parameetritena regurgitatsioonide arvu 24 tunni jooksul ja happelise maosisu (pH alla 4) mõju kestust söögitorus ööpäeva vältel. Analüüsiti GÖRi raskusastme seost psühholoogiliste ja füsioloogiliste teguritega 3 aspektist – üldhinnang sümptomite raskusastmele, kõrvetiste raskusaste ja unehäirete esinemine.
Ilmnes, et hinnang GÖRi raskusastmele kõigi 3 vaadeldud parameetri osas oli seotud eelkõige hindaja psühholoogilise seisundiga, mida oluliselt mõjutasid ka lapseea traumaatilised sündmused ja hindajal esinev depressiivsus või ärevushäire. Regurgitatsioonide arvu või tagasivoolava maosisu happelisust psühholoogilised tegurid ei mõjutanud.
Autorite hinnangul tuleb GÖRiga patsiendi käsitlemisel hinnata ka tema psühholoogilisi iseärasusi. GÖRi kulg ja sümptomaatika on seotud aju-soole telje omavaheliste mõjudega ja edasised uuringud peavad selgitama selle toimimise iseärasusi.
Refereeritud
Guadagnoli L, Geeraerts A, Geysen H, et al. Psychological processes, not physiological parameters, are most important contributors to symptom severity in patients with refractory heartburn/regurgitation symptoms. Gastroenterology 2023;165:848–60.