Hospitaliseerimisega seoses registreeritakse patsientidel sagedasti kõrgem vererõhk, ka neil, kel ei ole arteriaalse hüpertensiooniga seonduvaid organkahjustusi ja keda ei ole eelnevalt antihüpertensiivsete ravimitega ravitud (asümptomaatiline hüpertensioon). Ühtseid seisukohti, kas sel puhul on otstarbekas kohe rakendada intensiivset antihüpertensiivset ravi ja langetada vererõhk üldtunnustatud eesmärkväärtusteni – alla 140/90 mm Hg – ei ole.
Iisraelis läbi viidud kohortuuringus vaadeldi aastatel 2015–2017 mittekardiaalsetel põhjustel hospitaliseeritud 66 000 patsiendi andmeil hospitaliseerimisel registreeritud kõrgenenud vererõhu käsitluse erinevaid aspekte. Patsientide keskmine vanus oli 74,4 eluaastat. Neist 14 084 patsiendil (21,3%) korrigeeriti kõrgenenud vererõhu väärtused intensiivse medikamentoosse raviga esimese 48 tunni vältel. Intensiivse antihüpertensiivse raviga kaasnevateks ohtlikeks tüsistusteks loeti suremust, üleviimist intensiivravi osakonda, insuldi kujunemist, ägeda neerukahjustuse teket, veres natriureetilise peptiidi või troponiini taseme tõusu.
Ilmnes, et intensiivse vererõhu langetamisega kaasnes kirjeldatud ohtlike tüsistuste tekke riski suurenemine 28% võrra. Antihüpertensiivsete ravimite intravenoosne manustamine suurendas tüsistuste riski pea kahekordselt.
Uuringu andmeil võib kõrgenenud vererõhu intensiivne langetamine asümptomaatilise hüpertensiooniga vanemaealistel patsientidel põhjustada südame- ja neerukahjustusi.
Refereeritud
Anderson TS, Herzig SJ, Jing B, et al. Clinical outcomes of intensive inpatient blood pressure management in hospitalized older adults. JAMA Intern Med 2023;e231667. doi: 10.1001/jamainternmed.2023.1667. Online ahead of print.