Arteriaalne hüpertensioon (AH) on jätkuvalt peamine modifitseeritav kardiovaskulaarse riski tegur. Nooremas elueas esineb haigus sagedamini meestel, hilisemas elueas sagedamini naistel. USA andmeil esineb vanuserühmas 75 aastat ja enam AHd 80%-l naistest ja 73%-l meestest. Hüpertensiivne kriis (kiire vererõhu tõus üle 180/120 mm Hg organkahjustuse tunnustega) on kohest hospitaliseerimist ja ravi nõudev seisund ja selle esinemissagedus peegeldab AH ravi taset populatsioonipõhiselt vaadatuna.
USAs tehtud uuringus analüüsiti riikliku ambulatoorse ravi andmebaasi põhjal hüpertensiivse kriisiga hospitaliseeritute vanuselist ja soolist koosseisu ning nende arvude muutusi aastate lõikes ajavahemikul 2002–2014.
Kokku hospitaliseeriti vaadeldud ajavahemikul hüpertensiivse kriisi tõttu 918 392 patsienti keskmise vanusega 60,2 eluaastat, 58,5% neist olid naised. Hospitaliseeritutest suri 4377 patsienti keskmise vanusega 68 eluaastat ja 60,0% neist olid naised. Ilmneb, et hüpertensiivne kriis (HK) tabab naisi sagedamini kui mehi. Aastal 2002 moodustasid HK tõttu hospitaliseeritud 0,17% kõigist hospitaliseeritud meestest USAs, aastal 2014 oli neid juba 0,34%. Naiste hulgas suurenes sel ajavahemikul HK tõttu hospitaliseerimine 0,16%-lt 0,34%-ni.
Seega on vaatamata oluliselt paranenud arteriaalse hüpertensiooni ravi ja ennetuse võimalustele USAs viimase kümnendi vältel aasta-aastalt kasvanud HK tõttu hospitaliseeritute arv, mõnevõrra enam meeste hulgas. Selle põhjused vajavad täpsemat uurimist. Ühe võimaliku põhjusena osutavad autorid sellele, et elanikkonna hulgas on suurenenud steroidide ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine, neil on negatiivne koostoime antihüpertensiivsete ravimitega ning on vähenenud valvsus kontrollida vererõhu väärtusi.
Refereeritud
Ebinger JE, Liu Y, Driver M et al. Sex‐specific temporal trends in hypertensive crisis hospitalizations in the United States. J Am Heart Assoc 2022;11:e021244.