Piisavalt on tõendeid, et väheliikuv eluviis soodustab haigestumist teist tüüpi diabeeti ning suremust südame-veresoonkonna- ja onkoloogilistesse haigustesse. Suurem füüsiline aktiivsus (paljudes uuringutes hinnatud sammudena päevas) vähendab nii üldsuremuse kui kardiovaskulaarse suremuse riski. Ebaselgeks jääb, milline võiks olla minimaalne tervist tugevdava füüsilise aktiivsuse tase.
Rahvusvaheline uurimisgrupp analüüsis 17 uuringut, milles osales kokku 226 889 inimest; hinnati üld- ning kardiovaskulaarse suremuse riski seoseid füüsilise aktiivsuse tasemega. Uuritute keskmine vanus oli 64 eluaastat, 49% olid naised. Kinnitust sai otsene positiivne seos füüsilise aktiivsuse taseme ja nii üldsuremuse kui kardiovaskulaarse suremuse riski vähenemise vahel. Üldsuremuse riski vähenemine ilmnes juba uurimisalustel, kelle füüsiline koormus oli 4000 sammu päevas, füüsilise koormuse suurendamisega iga 1000 sammu võrra vähenes üldsuremuse risk 15%. Kardiovaskulaarse suremuse risk oli väiksem juba koormuse korral 2500 sammu päevas, koormuse suurendamisel iga 500 sammu võrra vähenes kardiovaskulaarse suremuse risk 7%. Suurema füüsilise aktiivsuse suremust vähendav mõju oli enam väljendunud alla 60 aasta vanustel isikutel: koormus 7000–13 000 sammu päevas vähendas selles earühmas üldsuremust 49% võrra, earühmas 60 aastat ja enam vähenes üldsuremus koormusel 6000–10 000 sammu päevas 42%.
Enamikus uuringutest loetakse koormust alla 5000 sammu päevas tervisele ebasoodsaks. Esitatud metaanalüüs kinnitab, et ka väiksema koormusega – alates 4000 sammust päevas – väheneb üldsuremus, sealjuures kardiovaskulaarse suremuse langus hakkab ilmnema juba alates 2500 sammust päevas.
Refereeritud
Banach M, Lewek J, Surma S, et al. The association between daily step count and all-cause and cardiovascular mortality: a meta-analysis. Eur J Prev Cardiol 2023 Aug 9;zwad229. doi: 10.1093/eurjpc/zwad229. Online ahead of print.