Iirimaa Galway ülikooli poolt koordineeritud ülemaailmses insuldi riskitegurite uuringus INTERSTROKE, kus osales 27 erineva arengutasemega riigi uurijaid kogu maailmast, analüüsiti alkoholi tarvitamise seost nii isheemilise kui ka hemorraagilise insuldi tekkega.
Osalejate kirjeldatud alkoholi tarvitamise harjumuse (mitu annust nädalas) järgi hinnati alkoholi tarvitamist järgmiselt: vähene (1–7 annust), mõõdukas (naised 7–14, mehed 7–21 annust), rohke (naised > 14, mehed > 21 annust), rohke joomise episoodid (RJE), mispuhul juuakse kuu aja vältel enam kui ühel päeval üle 5 annuse. Kokku analüüsiti 12 913 insulti põdenud ja 12 935 kontrollgrupi isiku andmete põhjal seoseid insuldi tekke ja alkoholi tarvitamise vahel. Arvutati insuldi tekke šansside suhe (OR) alkoholi tarvitajatel võrreldes alkoholi mittetarvitanutega. Uuritavate keskmine vanus oli 63,9 aastat, 40,5% olid naised.
Alkoholi mõõduka regulaarse tarvitamise korral suurenes üldine insuldirisk 14% võrra, kuid hemorraagilise insuldi risk 50% võrra, isheemilise insuldi risk ei suurenenud. RJEd suurendasid üldist insuldiriski 39%, isheemilise insuldi riski 29% ja hemorraagilise insuldi riski 76% võrra. Rohke alkoholi pruukimise korral suurenes insuldirisk 57% võrra kõigi selle vormide puhul. Vähene alkoholi tarvitamine ei mõjutanud insuldiriski ka selle eri vormide puhul, kuid ilmnesid teatud regionaalsed erinevused. Näiteks oli insuldi tekke risk vähese alkoholi tarvitamise korral väike Euroopa ja Põhja-Ameerika maades (OR 0,66), seevastu suur Indias (OR 2,18). Ilmnes ka, et enam veini joonud isikutel oli väiksem isheemilise, kuid mitte hemorraagilise insuldi risk.
Refereeritud
Smyth A, O`Donnell M, Rangarajan S et al. Alcohol intake as a risk factor for acute stroke: The INTERSTROKE Study. Neurology, doi: 10.1212/WNL.0000000000201388. Online ahead of print.