Vaktsiinid, mis sisaldavad surnud või nõrgestatud elusat haigustekitajat, vallandavad levinud arusaama kohaselt organismi viiduna antikehade produktsiooni konkreetse haigustekitaja vastu. Rohkelt on aga kogunenud andmeid, et ennekõike elusvaktsiinid stimuleerivad organismi kaasasündinud immuunmehhanisme (treenitud immuunsus) ning blokeerivad ka teiste haigustekitajate invasiooni. Nii täheldati Guinea-Bissaus imikute üldise suremuse vähenemist piirkonnas, kus imikuid sünnijärgselt massiliselt immuniseeriti poliomüeliidi elusvaktsiiniga (OPV). Taanis täheldati respiratoorsete infektsioonidega hospitaliseeritud laste arvu vähenemist pärast laste vaktsineerimist OPV-ga. Analoogset mittespetsiifilist infektsioonivastast toimet on täheldatud ka leetrivaktsiini, rõugevaktsiini ja tuberkuloosivastase BCG-vaktsiini laialdase kasutuselevõtu järgselt. Näiteks mitmes Aafrika riigis vähenes laste suremus infektsioonhaigustese 50% võrra pärast laste leetritevastast vaktsineerimist.
Oluline on, et kirjeldatud kaasasündinud immuunsust aktiveeriv toime on omane vaid elusvaktsiinidele. Ei ole kindlaid andmeid, kui kaua kestab elusvaktsiini manustamisest tekkinud immuunsüsteemi aktiveerumine, võimalik, et ka mitu aastat. Elusvaktsiinid modifitseerivad kaasasündinud immuunrakke, mis viib tsütokiinide produktsiooni suurenemisele, BCG-vaktsiini toimel on leitud ka granulopoeesi aktiveerumine. Kirjeldatud muutused elusvaktsiini mõjul „treenivad“ organismi immuunsüsteemi vastu astuma organismi sattunud haigustekitajate invasioonile.
Kuna OPV on lihtsasti manustatav ja väheste kõrvaltoimetega, on alanud kliinilised katsetused selgitamaks OPV võimalikku kaitsvat toimet COVID-19 korral.
Refereeritud
Chumakov K, Benn CS, Aaby P, Kottilil S, Gallo R. Can existing live vaccines prevent COVID-19? Science 2020;368:1187–8.