Uudised – juuni 2019

Kas nahale määritavad päikesekaitsevahendid on organismile ohutud?

Liigne ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) soodustab nahavähi ja melanoomi kujunemist. Nahakaitseks kasutatakse laialdaselt müügil olevaid päikesekaitsevahendeid, mis absorbeerivad või peegeldavad tagasi UV-kiirgust. Vähe on teada nendes vahendites olevate komponentide organismi imendumisest ja nende toimest organismile. Varasemates uuringutes on näiteks leitud nahakaitsevahendites sisalduvat oksübensooni nii rinnapiimas kui ka lootevedelikus. Selle kliiniline tähendus ei ole teada.

USA toidu- ja ravimiameti korraldatud uuringus jälgiti nahakaitsevahendites leiduvate komponentide avobensooni, oksübensooni, oktokrüleeni ja ekamsuuli sisaldust veres vabatahtlikel, kes kasutasid nahakaitsevahendeid neljal korral päevas ühe kuu vältel. Uuringus osales 24 inimest keskmise vanusega 35,5 eluaastat, mehi ja naisi võrdselt.

Uuringu lõppedes oli kõigil vaatlusalustel kõigi vaadeldud ainete sisaldus veres üle 0,5 ng/ml, mida üldiselt peetakse toimivaks kontsentratsiooniks. Selle kliiniline tähendus ei ole praeguseks selge.

Uuringust järeldati, et saadaolevate päikesekaitsevahendite komponendid võivad imenduda verre nende intensiivsel kasutamisel. Edasised uuringud peavad välja selgitama nende võimaliku kantserogeense ja /või teratogeense toime.

Praktilise järeldusena võiks soovitada olla ettevaatlik katmata naha päikesele eksponeerimisel ja mitte liialdada päikesekaitsevahendite kasutamisega.

 

Refereeritud

Matta MK, Zusterzeel R, Pilli NR et al. Effect of sunscreen application under maximal use conditions on plasma concentration of sunscreen active ingredients: a randomized clinical trial. JAMA 2019;321:2082–91.