USAs käimasoleva CARDIA projekti (koronaarhaiguse arengu uuring noortel täiskasvanutel) raames selgitati ka nooremas täiskasvanueas esinevate unehäirete mõju kognitiivsele võimekusele hilisemas elus.
Uurimisrühma kaasati 526 isikut, neist 58% olid naised. Kolme öö jooksul kinnitati neile randmele liigutusi registreeriv aktigraaf. Hinnates protsentides öö jooksul liigutustega ja liigutusteta möödunud aega, arvutati une katkendlikkuse indeks. Vaatlusalused ise hindasid PSQI (Pittsburgh Sleep Quality Index) järgi oma une kvaliteeti heaks või halvaks. Kümme aastat hiljem hinnati viie spetsiaalse testi abil nende mälu ja kognitiivset võimekust.
Pärast andmete kohandamist, arvestades demograafilisi näitajaid, suitsetamist, kehamassiindeksit, füüsilist aktiivsust, diabeedi, depressiooni ja hüpertensiooni olemasolu või puudumist, ilmnes andmete analüüsil kindel seos: vaatlusalustel, kel oli suurem une katkendlikkuse indeks ja halvem une kvaliteet, oli suurem mälu- ja kognitiivsete häirete esinemise risk. Une halva kvaliteediga isikutel oli kaks korda suurem kognitiivsete häirete kujunemise risk võrreldes vaatlusalustega, kel oli hea kvaliteediga uni. Uneaja pikkus kognitiivset võimekust ei mõjutanud.
Uuring kinnitab, et aju tervis vanemas eas sõltub kogu elu jooksul närvisüsteemi ja organismi tervikuna mõjutavatest teguritest.
Refereeritud
Leng Y, Knutson K, Carnethon MR, Yaffe K. Association between sleep quantity and quality in early adulthood with cognitive function in midlife. Neurology 2024;102(2):e208056. doi: 10.1212/WNL.0000000000208056. Epub 2024 Jan 3.