Umbes 20–55%-l COVID-19-haigetest leitakse laboratoorsetel uuringutel koagulopaatia (1). Seda iseloomustavad d-dimeeride sisalduse tõus veres (2 või enam korda üle referentsväärtuse), protrombiini aja pikenemine (kuni 3 sek võrra), trombotsütopeenia ja raskematel juhtudel fibrinogeenisisalduse langus veres (alla 2 g/l). Muutuste tase sõltub kliinilise seisundi raskusest. On leitud, et haigetel, kel on d-dimeeride sisaldus üle 4 korra suurem võrreldes normväärtusega, on kuni 5 korda suurem letaalse lõppe risk. Koagulopaatia kujunemise täpne mehhanism ei ole selge.
Paljude uuringute andmeil on COVID-19-haigetel suur trombootiliste tüsistuste, sealhulgas venoosse trombemboolia risk (2). Erinevatel andmetel on trombootilisi tüsistusi 25–49%-l intensiivravi osakonnas ravitud COVID-19 haigetest (1, 2). Tromboosi profülaktikaks soovitatakse vastunäidustuste puudumisel kõigile hospitaliseeritud haigetele rakendada ravi madalamolekulaarse hepariiniga (enoksapariin 40–60 mg päevas) On andmeid, et ka rutiinses doosis tromboprofülaktika rakendamisel jääb kriitilises seisundis COVID-19-haigete seas trombootiliste tüsistuste risk suuremaks, kui see on tavapraktikas mitte-COVID-19-haigetel. Antikoagulantide manustamisel suuremates doosides suureneb oluliselt hemorraagiliste tüsistuste risk. Praeguseni ei ole ühtset seisukohta selles, kas ja milliste parameetrite järgi rakendada tromboprofülaktikat COVID-19-haigetele pärast haiglast lahkumist. Mõnes uuringus on leitud, et 60%-l COVID-19-haigetest esinevad trombootilised tüsistused veel 90 päeva jooksul pärast haiglast lahkumist.
Refereeritud
1. Lee SG, Fralick M, Sholzberg M. Coagulopathy associated with COVID-19. Can Med Assoc J 2020;192:e583.
2.Wise J. Covid-19 and thrombosis: what do we know about the risks and treatment? BMJ 2020;369:m2058.