Kodade virvendusarütmia (KVA) on tõsine kardiovaskulaarsete tüsistuste ja surma riskitegur, mida on hakatud nimetama ka 21. sajandi epideemiaks.
Palju on andmeid, et rohke alkoholitarbimine suurendab koronaarhaiguse, südamepuudulikkuse ja nende baasil ka KVA kujunemise riski. Vähe on andmeid, kuidas regulaarne mõõdukal hulgal alkoholi tarbimine mõjutab KVA episoodide tekkeriski.
Mitme Euroopa riigi ühisprojektis uuriti regulaarse alkoholitarbimise mõju KVA episoodide tekkeriskile isikutel, kel varasemalt KVA episoode ei esinenud. Vaatluse all olid 100 092 isikut keskmises vanuses 47,8 eluaastat, 51,7% neist olid naised. Vaatlusalused iseloomustasid ise oma alkoholitarbimist drinkide arvuga päevas, andmed KVA ja südamepuudulikkuse esinemisest saadi vaatlusaluste küsitlemisel ja meditsiinidokumentide analüüsil.
Tulemuste analüüsil ilmnes, et keskmiselt 13,9aastase jälgimisperioodi vältel oli KVA episoode esinenud 5854 vaatlusalusel. Regulaarne 1 dringi alkoholi tarbimine päevas ei mõjutanud oluliselt KVA teket (riskisuhe 1,16), kuid 2 dringi joomine päevas suurendas KVA riski alkoholi mittetarbijatega võrreldes 28% võrra ning 4 või enama dringi joomine 47% võrra.
Kokkuleppeline 1 drink (120 ml veini, 33 ml õlut või 40 ml kanget alkoholi) sisaldab12 g etanooli. Uuringust järeldub, et ka mõõdukas regulaarne alkoholitarbimine, kuni 1,5 drinki päevas, suurendab KVA riski. Alkoholitarbimine on lihtsalt modifitseeritav KVA riskitegur.
Refereeritud
Csengeri D, Sprünker N-A, Di Castelnuovo A et al. Alcohol consumption, cardiac biomarkers, and risk of atrial fibrillation and adverse outcomes. Europ Heart J 2021;42:1170–1177.