Vahetult hoo järel tehtavatel uuringutel EMOs jääb sünkoobi põhjus sageli ebaselgeks ja adekvaatne ravi määramata ning sünkoop võib hiljem raskete tagajärgedega korduda.
Ühendkuningriigi 45 haigla osavõtul korraldatud uuringuprogrammi ASPIRED raames hinnati kohe hoo järel alustatud 14-päevase EKG-monitooringu tõhusust sünkoobi põhjuse selgitamisel, adekvaatse ravi määramisel ning prognoosi hindamisel.
Kaasati 2234 EMO patsienti, kes juhuslikustati vahekorras 1 : 1 uuringurühma, kel alustati kohe 14 päeva kestvat EKG-monitooringut, või standardravi rühma. Patsiendid kirjutasid üles kõik neil hiljem esinenud sünkoobi episoodid, järeldusi tehti 1 aasta möödudes.
Keskmiselt teatasid uuringurühma patsiendid aasta jooksul 1,37 ja standardravi rühma patsiendid 1,58 korduva sünkoobi episoodist, vahe ei olnud statistiliselt oluline. Kliiniliselt oluline südame rütmihäire leiti 22%-l uuringu- ja 9%-l standardravi rühma patsientidest. Sünkoobi põhjus täpsustus ja adekvaatne ravi määrati uuringurühma patsientidel keskmiselt 22 päeva, standardravi patsientidel 55 päeva pärast uuringu algust. Südamestimulaator paigaldati 6,8%-le uuringu- ning 4,6%-le standardravi rühma patsientidest, südame rütmihäirete ravi alustati vastavalt 10,8%-l ja 7,3%-l. Aasta jooksul oli uuringurühmas patsientide suremus 1,5%, standardravi rühmas 4,6%.
Uuringust ilmneb, et kuigi kohe sünkoobi episoodi järel alustatud EKG-monitooringu rakendamisel ei vähene oluliselt sünkoobi episoodide kordumise sagedus, võimaldab see kindlamalt ja kiiremini avastada kliiniliselt olulisi südame rütmihäireid ning rakendada adekvaatset ravi ja vähendada potentsiaalselt välditavat suremust.
Uuringu tulemused kanti ette Euroopa Kardioloogide Seltsi konverentsil Münchenis 30. augustil 2026 ja samal ajal avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine.
Refereeritud
Reed MJ, Coodacre S, Weir CJ et al for the ASPIRED investigators. Immediate Ambulatory Electrocardiographic Monitoring in Syncope. N Engl J Med 2026. Doi: 10.1056/NEJMoa2605812. Online ahead of print.