Šveitsis 14 keskuse osavõtul korraldatud prospektiivses kohortuuringus (Swiss-AF) jälgiti 1227 kodade virvendusarütmiaga (KVA) patsiendil 2 aasta vältel uute kahjustuskollete kujunemist ajus. Vaatlusaluste keskmine vanus oli 71 aastat, 26,1% olid naised ja 89,9%-le neist oli ordineeritud antikoagulantravi, mida jätkati uurimisperioodi vältel. Standardsel aju magnettomograafilisel (MRT) uuringul, mis tehti uuringusse kaasamisel ja 2 aastat hiljem, hinnati neil uute aju kahjustuskollete – erineva suurusega infarktikolded, kolded aju valgeaine tiheduse muutusega ja väikesed veritsuskolded – kujunemist vaatlusperioodi vältel ning nende kliinilist avaldumist. Spetsiaalsete valideeritud testide abil hinnati vaatlusaluste kognitiivset võimekust uuringu alguses ja 2 aasta möödudes.
Vaatlusperioodil tekkis 7%-l vaatlusalustest, kellest enamikku raviti antikoagulantidega, kliiniline insult või transitoorne isheemiline atakk ja/või uued infarktikolded ajus. Uutest leitud infarktikolletest enamik (85%) olid asümptomaatilised. Uued valgeaine tiheduse muutustega kolded ilmnesid 18,7%-l ning uued väikesed veritsuskolded 11,4%-l uuritutest.
Mõningane kognitiivse võimekuse langus vaatlusperioodi lõpuks fikseeriti nii sümptomitega kui ka asümptomaatiliselt kulgenud ajuinfarktiga uurimisalustel. Valgeaines täheldatud uued kahjustused ja uued väikesed veritsuskolded kognitiivset võimekust ei mõjutanud.
Seega kujunesid vaatamata antikoagulantravile 37,1%-l KVA-ga patsientidest jälgimisperioodi vältel ajus uued kahjustuskolded. Tulemused viitavad sellele, et ainult antikoagulantravi ei pruugi olla piisav, et kõigil KVA-ga patsientidel vältida progresseeruvat ajukahjustust. Autorid oletavad, et asümptomaatiliselt kulgevate aju valgeaine kahjustuste ja väikeste veritsuskollete kujunemine ei ole KVA-ga patsientidel seotud vaid trombemboolilise mehhanismiga, vaid olulised on ka teised tegurid, näiteks aju väikeste veresoonte kahjustus. Lühikese jälgimisperioodi tõttu ei saa hinnata lisaks infarktikolletele teiste asümptomaatiliselt kulgenud aju kahjustuskollete kliinilist tähendust.
Refereeritud
Kühne M, Krisai P, Coslovsky M et al. Silent brain infarcts impact on cognitive function in atrial fibrillation. Europ Heart J 2022;43:2127–35.