Norra Trondheimi ülikoolis tehtud uuringus vaadeldi hariduse seost täiskasvanute suremusega. Analüüsiti rahvusvahelistes andmebaasides esitatud 59 riigi 70 piirkonna baasil tehtud 603 uuringu tulemusi, vaatlusaluseid isikuid oli neis kokku 10 355.
Ilmnes otsene lineaarne seos koolihariduse mahu ja suremuse vahel täiskasvanute kõigis earühmades. Iga täiendav aasta kooliharidust vähendas suremuse riski keskmiselt 1,9% võrra. Hariduse mõju ilmnes enam nooremates earühmades: vanuserühmas 18–49 eluaastat vähendas iga lisandunud koolihariduse aasta surma riski 2,9%, 70-aastaste ja vanemate rühmas 0,8%. Seega vähendas 6 aastat kooliharidust surma riski keskmiselt 13%, gümnaasiumiharidus 25% ja 18 aastat kooliharidust (kõrgharidus) 34% võrra. Esitatud seosed ei sõltunud sotsiaaldemograafilisest situatsioonist ega soost.
Võrreldes hariduse mahu mõju suremusele teiste tervist oluliselt mõjutavate riskiteguritega ilmnes, et soovitatud mahus füüsilise aktiivsuse või rohkelt puu- ja köögivilju sisaldava dieedi mõju enneaegse suremuse riski vähendamisele on sama suur kui kõrghariduse mõju. Hariduse mõju suremuse riski vähendamisele on seotud ilmselt õigema tervisekäitumisega, aga ka parema majandusliku ja sotsiaalse toimetulekuga.
Autorite hinnangul kinnitab uuring hariduse universaalset mõju tervisele ja eluea pikkusele. Investeeringud haridussüsteemi edendamiseks on lõppkokkuvõttes samaväärse mõjuga riigi julgeoleku ja toimimise tagamisele kui investeeringud elukeskkonna parandamiseks.
Refereeritud
IHME-CHAIN Collaborators. Effects of education on adult mortality: a global systematic review and meta-analysis. Lancet 2024, DOI:https://doi.org/10.1016/S2468-2667(23)00306-7