Rootsi teadlased jälgisid ligi 40 aasta jooksul aastatel 1969–1997 armeeteenistusse kutsutud 1 366 519 keskmiselt 18 aasta vanust noormeest eesmärgiga selgitada, kuidas hilises teismeeas avaldunud vererõhu väärtused mõjutavad hilisemas elus kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumise riski.
Normtoonilisteks hinnati noormehed, kelle vererõhk oli alla 120/80 mm Hg, kõrgenenuks loeti vererõhk piirides 120/80–129/80 mm Hg ning kõrgeks loeti vererõhk üle 130/80 mm Hg. Keskmiselt 35,9 aasta pikkuse jälgimisperioodi vältel haigestus 79 994 vaatlusalust tõsisesse kardiovaskulaarsesse haigusse: müokardi infarkti, südamepuudulikkusse, isheeemilisse insulti või aju hemorraagiasse. Võrreldes vaatlusalustega, kel noores eas oli vererõhk normi piires, oli noorena kõrgenenud vererõhuga vaatlusalustel hilisemas elueas kardiovaskulaarsesse haigusse haigestumise riski ohusuhe HR 1,27 ja kõrge vererõhuga vaatlusalustel HR 1,58. Kumulatiivne risk haigestuda kardiovaskulaarsesse haigusse 68. eluaastaks on kõrgenenud vererõhuga noormeestel 14,7% ja kõrge vererõhuga noormeestel 24,3%.
Uuring kinnitab vajadust regulaarselt jälgida vererõhku juba teismeeas noormeestel ja kõrgenenud väärtuste korral seda korrigeerida. Kõrgenenud vererõhuga noormeestel on hilisemas elueas aastatega suurenev risk haigestuda mõnda tõsisesse kardiovaskulaarsesse haigusse.
Refereeritud
Rietz H, Pennlert J, Nordström P, et al Blood pressure level in late adolescence and risk for cardiovascular events. Ann Intern Med 2023, doi: 10.7326/P23-0007. Online ahead of print.