Kuseteede infektsioon (UTI) on sage haigus, sagedamini haigestuvad naised. Hinnanguliselt pooltel naistest esineb elu jooksul vähemalt üks UTI episood, 20–30%-l naistest esinevad need episoodid enam kui kahel korral. Ambulatoorses praktikas kasutakse UTI raviks laialdaselt antibiootikume: 10–20% kõigist antibiootikumide ordineerimisest on tehtud UTI raviks.
Mikroobide resistentsus antibiootikumide suhtes on üldtuntud ja järjest süvenev tõsiasi ning on seotud antibiootikumide üha laialdasema kasutamisega. Seepärast on aina aktuaalsemad püüded leida alternatiivseid meetodeid põletikuliste seisundite raviks ja piirata antibiootikumide kasutamist.
Uuringud on näidanud, et UTI korral on sümptomid seotud ka proinflammatoorsete teguritega. Prostaglandiinid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid võiksid UTI sümptomeid leevendada ja paranemist soodustada. Kirjanduses on vastukäivaid andmeid nende ravimite tõhususe kohta UTI korral.
Šveitsis korraldatud juhuslikustatud topeltpimendamisega uuringus osales 253 naist ägeda UTI diagnoosiga. Neist 133 raviks määrati diklofenak 75 mg päevas ja 120-le norfloksatsiin 400 mg päevas. Kolme ravipäeva järel olid 80%-l norfloksatsiiniga ravitutest sümptomid taandunud. Diklofenakiga ravitute rühmas kirjeldas sümptomite taandumist 3päevase ravi järel vaid 54% ja 12%-l ravitutest kestsid vaevused kauem kui nädala. Äge püelonefriit diagnoositi diklofenakiga ravitute rühmas 6 naisel.
Autorid järeldasid, et komplitseerumata UTI ravis on ravi norfloksatsiiniga tõhus ning ravi diklofenakiga suurendab püelonefriidi kujunemise riski ja sümptomid taanduvad aeglasemalt kui antibiootikumravi korral.
Refereeritud
Kronenberg A, Bütikofer L, Odutayo A, et al. Symptomatic treatment of uncomplicated lower urinary tract infections in the ambulatory setting: randomised, double blind trial. BMJ 2017;359:j4784.