Hiina uurijad analüüsisid Ühendkuningriigi biopanga andmete põhjal lahtistite regulaarse kasutamise seoseid dementsuse kujunemise riskiga.
Prospektiivsesse kohortuuringusse kaasati 502 229 isikut (54,4% olid naised), kes olid vanuses 40–69 eluaastat ja kel ei olnud diagnoositud dementsust. Nad esitasid ise andmed lahtistite kasutamise kohta. Isikud, kes olid 4 nädala vältel enne uuringusse kaasamist kasutanud lahtisteid enamikul päevadest, arvati kroonilisteks lahtistite kasutajateks. Osavõtjaid jälgiti keskmiselt 9,8 aasta vältel.
Jälgimisperioodi jooksul kujunes dementsus 3,6%-l krooniliselt lahtisteid kasutanud isikutest, neid ravimeid regulaarselt mittekasutanutest 0,4%-l. Pärast andmete kohandamist teiste teguritega, nagu vanus, sugu, haridus, teiste ravimite kasutamine ja dementsuse esinemise perekonnas, leiti mitmemõõtmelisel analüüsil, et igat tüüpi dementsuse kujunemise risk oli lahtistite regulaarse kasutamise korral võrreldes nende ravimite juhusliku kasutamisega 51% suurem ja vaskulaarse dementsuse risk 61% suurem, kuid Alzheimeri tõve riski see oluliselt ei mõjutanud (ohusuhe HR 1,05).
Erinevatest lahtistitest suurendasid dementsuse riski enim osmootsed lahtistid (nt laktuloos): 64% võrra. Ka kahe või enama eri tüüpi lahtisti samaaegne regulaarne kasutamine suurendas dementsuse risk enam kui ühe klassi lahtisti kasutamine: kuni 90% võrra.
Uuringust ei ilmne, kas lahtisti regulaarse kasutamise ja dementsuse kujunemise vahel on ka otsene põhjuslik seos. Vajalikud on edasised uuringud. On võimalik, et lahtistid mõjutavad oluliselt soole mikrobioomi koosseisu ja sellega aju metabolismi.
Refereeritud
Yang Z, Wei C, Li X, et al. Association between regular laxative use and incident dementia in UK Biobank participants. Neurology 2023, doi: 10.1212/WNL.0000000000207081.