Endometrioos kui krooniline tervisehäire on diagnoositud 10 protsendil USA naistest. Enamikul juhtudel on kaebusteks krooniline vaagnavalu, düsmenorröa ja düspareuunia (valulik suguühe). Haigusele ei tunta põhjuslikku ravi ja vähe on uuritud selle riskitegureid.
USA naiste terviseuuringuprogrammis (Nurses Health Study 2) aastatel 1989–2011 registreeriti 72 394 naisel lapse rinnaga toimise aeg ja sünnitustejärgse amenorröa pikkus. Laparoskoopilisel uuringul kinnitus endometrioosidiagnoos 3296 naisel.
Andmete statistilisel analüüsil ilmnes, et vaatlusaluste grupis, kes kogu fertiilse eluea jooksul olid last toitnud kokku vaid 1 kuu vältel, oli endometrioosi esinemissagedus 453 juhtu 100 000 patsient-aasta kohta; grupis, kes olid lapsi rinnaga toitnud kokku 36 kuu vältel või pikemalt, esines vaid 184 endometrioosijuhtu 100 000 patsient-aasta kohta. Naistel, kes olid kogu elu vältel lapsi rinnaga toitnud 36 kuud või enam, oli 40% võrra väiksem risk haigestuda endometrioosi võrreldes naistega, kes üldse ei olnud last rinnaga toitnud. Võrreldes naistega, kel polnud esinenud sünnitusejärgselt amenorröad, oli naistel, kel pärast sünnitusi oli amenorröa kestnud kokku 6–12 kuud, ligi 50% võrra väiksem endometrioosi kujunemisrisk.
Autorid järeldavad, et rinnaga toitmine on endometrioosi iseseisev modifitseeritav riskitegur. Uuring kinnitab vajadust soovitada laste rinnaga toitmist nii lapse kui ka ema tervise huvides. WHO soovituste kohaselt tuleks iga last rinnaga toita vähemalt 12 kuu vältel, sellest esimesed 6 kuud peaks laps saama vaid rinnapiima.
Refereeritud
Farland LV, Eliassen AH, Tamimi RM, Spiegelman D, Michels KB. Stacey A MissmerHistory of breast feeding and risk of incident endometriosis: prospective cohort study. BMJ 2017;358:j3778.