Insomnia on levinud unehäire, mis esineb 10–15%-l täiskasvanud elanikest maailmas, sagedamini naistel ja eakatel. Insomnia on rohkete uuringute kinnitusel sõltumatu kardio- ja tserebrovaskulaarne riskitegur.
USA teadlaste uuringus hinnati kardiovaskulaarsete ja tserebrovaskulaarsete haiguste seost insomnia nähtude esinemise ja uneaja pikkusega. Ühendkuningriigi biopanga andmete baasil analüüsiti insomnia nähtudega (uinumisraskused ja öine ärkamine) ning lühikese öise uneajaga (< 7,3 tundi) isikute haigestumist südame- ja ajuveresoonte haigustesse. Insomnia nähtude esinemisest saadi andmed uuritavatelt endilt, uneaja pikkust hinnati objektiivselt aktseleromeetri näidu põhjal. Uuritavad jagati une pikkuse fenotüübi järgi 4 gruppi: normaalsed une parameetrid, lühike uni insomnia nähtudeta, lühike uni ja insomnia, normaalne une pikkus ja insomnia, ning neid jälgiti keskmiselt 3,5 aastat. Kardiovaskulaarne haigestumine registreeriti 6959 uuritul ja ajuvereringe haigus 7690 uuritul.
Võrreldes uuritutega, kel hinnatud une parameetrid olid normaalsed, oli lühikese uneajaga uuritutel insomnia esinemise korral 39% suurem kardiovaskulaarse haigestumise ja 76% suurem tserebrovaskulaarse haigestumise risk. Vaadeldud haiguste riski ei mõjutanud lühike une pikkus uuritutel, kel polnud insomnia nähte, ega normaalne une pikkus insomnia nähtudega uuritutel.
Autorite hinnangul võimaldab objektiivne öise uneaja pikkuse mõõtmine täpsemalt hinnata kardiovaskulaarset riski mõjutavaid tegureid insomnia nähtudega isikutel.
Refereeritud
Pejovic S, Shang Y, Kong L, et al. Insomnia with objective short sleep duration is associated with incident cardiovascular and cerebrovascular disease: evidence from the UK Biobank. Data J Am Heart Assoc 2026;15:e045898.