Plast on tänapäeval peamine keskkonda reostav inimtekkeline materjal. Plasti lagunemisel tekkivaid osakesi – mikroplasti (läbimõõt alla 5 mm) ning nanoplasti (läbimõõt 1 nanomeeter kuni 1 mikromeeter) – leidub maakeral igal pool, kõrgmägedest kuni ookeani põhjani. Neid on leitud ka inimeste erinevates kudedes. Inimorganismi satub mikroplast paratamatult toidu, joogi ja sissehingatava õhuga ning muul kõikvõimalikul kokkupuutel ümbritseva keskkonnaga. Mikroplasti inimorganismi kogunemise tervisemõjusid on siiani vähe uuritud.
Hiina teadlaste uuringus analüüsiti 36 noore terve mehe spermavedelikku mikroplasti polümeeride sisalduse ning sperma kvaliteedi suhtes. Kõikides seemnevedeliku proovides leidus 8 uuritud mikroplasma polümeeri, neist ligi 60% moodustasid PS – polüsteroon (36%), PE – polüetüleen (14%) ja PVC – polüvinüülkloriid (14%). Sperma motiilsus oli oluliselt vähenenud seemnevedelikes, mis sisaldasid enam PSi ja PVCd. Otsest seost uuritud konkreetse polümeeri ja spermatosoidide morfoloogiliste muutuste vahel ei ilmnenud.
Uuringu andmeil on võimalik, et mikroplasti ladestumine meeste organismis võib negatiivselt mõjutada nende fertiilsust. Vajalikud on edasised sellealased uuringud.
Refereeritud
Li N, Yang H, Dong Y, et al. Prevalence and implications of microplastic contaminants in general human seminal fluid: A Raman spectroscopic study. Sci Total Environ 2024:937:173522. Doi: 10.1016/j.scitotenv.2024.173522.