Iga päev tunneb peavalu 16% inimestest maailmas ja alkoholi liigne tarvitamine on selle üks sagedasem põhjus. Enamasti kujuneb peavalu rohke alkoholi tarvitamise järel, kuid on täheldatud, et ka ühe või kahe klaasi hea kvaliteediga punase veini joomise järel võib tekkida peavalu, kuigi neil isikutel tavaliselt mõõdukas koguses valge veini või muude alkohoolsete jookide tarvitamise järel häirivaid vaevusi ei kujune.
Organismis tekib etanooli ainevahetuse käigus atseetaldehüüd, mis on toksilise ja ka kantserogeense toimega. Atseetaldehüüdi toimel tekib näiteks iiveldus, näo punetus, peavalu. Edasi metaboliseerub atseetaldehüüd aldehüüddehüdrogenaasi (ALDH) toimel maksas atsetaadiks, millel ei ole toksilist toimet.
USA California ülikooli teadlased leidsid uurides in vitro atseetaldehüüdi lagundamise mehhanisme, et punases veinis sisalduv kvertsetiin-3-glükuroniid blokeerib ALDH toimet teistest flavonoididest pea 3 korda tugevamini, mistõttu punase veini joomise järel atseetaldehüüd akumuleerub, mis võib olla peavalu põhjuseks. Valge vein, võrreldes punase veiniga, sisaldab oluliselt vähem kvertsetiini ja ka teisi flavonoide.
Mitte kõigi punase veini sortide joomise järel ei teki peavalu. Enam kui 4 korda enam leidub flavonoide, sealhulgas kvertsetiini, kõrge kvaliteediga ultra premium punastes veinides. Flavonoidide sisaldust punases veinis mõjutavad mitmed tegurid, enam sisaldavad kvertsetiini veinid, mis on tehtud rohke päikesega piirkondades valminud viinamarjadest.
Refereeritud
Devi A, Levin M, Waterhouse AL. Inhibition of ALDH2 by quercetin glucuronide suggests a new hypothesis to explain red wine headaches. Sci Rep 2023;13:19503. https://doi.org/10.1038/s41598-023-46203-y