USA mitme ülikooli uurijate koostöös püüti selgitada erinevates annustes aspiriini tõhusust kardiovaskulaarsete häirete preventsiooniks ning ohutust eelkõige verejooksude tekke seisukohast.
Uuringusse kaasati 15 076 suure kardiovaskulaarse riskiga patsienti, keda jälgiti keskmiselt 26,2 kuu vältel müokardi infarkti, isheemilise insuldi tekke ning kardiovaskulaarse või üldise suremuse osas. Vaatlusalused juhuslikustati kahte rühma: 1. rühma patsientidele ordineeriti aspiriini 81 mg päevas, 2. rühma patsientidele 325 mg päevas. Registreeritud kardiovaskulaarseid tüsistusi esines 1. rühmas (81 mg aspiriini) 590 patsiendil (7,28%) ning 2. rühmas (325 mg aspiriini) 569 patsiendil (7,51%). Tõsise verejooksu tõttu tuli hospitaliseerida 53 (0,63%) esimese rühma ning 44 (0,60%) teise rühma patsienti.
Uuringu tulemustest nähtub, et aspiriin annustes 81 mg ja 325 mg päevas on ühtmoodi tõhus kardiovaskulaarsete häirete sekundaarseks preventsiooniks ning tõsiste verejooksude risk on kummagi aspiriiniannuse kasutamise korral ühesugune.
Euroopas on aspiriin apteekides kättesaadav annustes 75 mg, 100 mg, 150 mg ning 500 mg. Kliinilises praktikas on refereeritud uuringu tulemusi arvestades sekundaarseks preventsiooniks otstarbekas ordineerida aspiriin annuses 75 mg kuni 150 mg.
Refereeritud
Jones WS, Mulder H, Wruck LM et al. Comparative effectiveness of aspirin dosing in cardiovascular disease. N Engl J Med 2021, doi: 10.1056/NEJMoa2102137