USA ja Euroopa andmeil on tänapäeval iga kolmas kooliealine tütarlaps ülekaaluline või rasvunud. Võib eeldada, et enamik neist on liigse kehakaaluga ka fertiilses eas.
Kopenhaageni ülikoolis valminud retrospektiivses kohortuuringus selgitati lapseeas liigse kehakaaluga olnud naiste tõenäosust saada lapsi fertiilses eas. Riiklikest meditsiiniandmebaasidest koguti andmeid aastatel 1950–1989 Kopenhaagenis sündinud 60 864 naise kohta. Vanuses 6–15 aastat oli neil korduvalt mõõdetud kehamassiindeks (KMI) ja selle muutuste dünaamika järgi jaotati uuritavad 5 rühma: KMI alla keskmise, keskmine, üle keskmise, ülekaaluline, rasvunud. Fertiilses eas sünnitamise tõenäosust seoses lapseea KMI mustriga analüüsiti neljas vanuserühmas: < 25, 25–29, 30–34 ja 35–45 aastat.
Kohandatud andmete analüüsil ilmnes, et suuremate KMI väärtustega naistel (ülekaaluline, rasvunud) oli keskmise KMIga rühma naistega võrreldes kõigis vanuserühmades väiksem tõenäosus saada lapsi: rühmas 25–29 aastat – 22%; 30–34 aastat – 42%; 35–45 aastat – 44% võrra.
Uuringu andmeil on lapseeas ülekaalulistel ja rasvunud naistel lastetuse risk suurenenud juba 20ndate eluaastate keskpaigas ja enam (42–44% võrra) väljendunud 30. eluaastatest kuni menopausini.
Autorite hinnangul tuleks rasvumist käsitleda mitte üksnes rasedusaegse riskitegurina, vaid laiemalt reproduktiivtervist mõjutava tegurina juba lapseeast alates.
Refereeritud
Pedersen DC, Aarestrup J, Bjerregaard LG, et al. Early life BMI trajectories and associations with childbirth and infertility among women. JAMA Netw Open 2026;9:e2626893.