USA naiste tervise uurimisprogrammi (Women’s Health Initiative) raames hinnati kehakaalu muutuste mõju eluea pikkusele eakatel naistel.
Kokku jälgiti 54 437 naist, kes uuringusse kaasates olid vanuses 61–87 aastat. Neid kaaluti uuringusse kaasamisel ning 3 ja 10 aasta pärast. Kehakaalu hinnati stabiilseks, kui selle muutus järgnevatel mõõtmistel oli alla 5% võrreldes algväärtusega; langenuks, kui see oli järgnevatel mõõtmistel vähenenud 5% või enam; ning tõusnuks, kui see oli dünaamikas suurenenud 5% võrra või enam. Eristati tahtmatut kaalulangust ja selle tahtlikku langetamist dieedi, ravimitega või muul viisil.
Võrreldes naistega, kel korduvatel mõõtmistel oli kehakaal püsiv, oli naistel, kel kaal oli langenud, 33% võrra väiksem tõenäosus elada 90aastaseks ja tõenäosus elada 95aastaseks 35% võrra ning 100aastaseks 38% võrra väiksem. Võrreldes tahtliku kaalulangetamisega oli tahtmatu kaalulanguse korral pea poole võrra väiksem tõenäosus elada 90aastaseks või vanemaks. Samas ei seostunud korduvatel mõõtmistel leitud kehakaalu tõus tõenäolise eluea pikkusega. Leitud seosed olid sarnased nii normaalkaalulistel, ülekaalulistel kui ka rasvunud naistel.
Uuringust nähtub, et stabiilne kehakaal vanemas eas naistel seostub pikaealisusega ja tahtlik kehakaalu langetamine neil eluiga ei pikenda.
Refereeritud
Shadyab AH, Manson JAE, Allison MA, et al. Association of later-life weight changes with survival to ages 90, 95, and 100: The Women’s Health Initiative. J Gerontol A Biol Sci Med Sci 2023;glad177. Doi: 10.1093/gerona/glad177. Online ahead of print.