Rühm USA teadlasi analüüsis viimastel aastatel avaldatud viie uurimuse tulemusi, kus näidati, et põletikuvastase raviga on võimalik mõjutada ateroskleroosist tingitud kardiovaskulaarsete häirete kulgu. Kokku 60 087 osavõtjaga uuringutest selgus, et vere neutrofiilide ja lümfotsüütide absoluutarvu suhe (NLS) peegeldab kardiovaskulaarsete tüsistuste ja üldise suremuse riski. NLS referentsväärtus on 1–3 ja selle suurem väärtus ennustab kardiovaskulaarsete tüsistuste ning üldise suremuse kuni 30% suuremat riski. Suurenenud NLS väärtus allub ravile interleukiin 1-beeta vastase monoklonaalse antikeha kanakinuvaabiga. Kanakinuvaab on senini kasutusel olnud krüopuriiniga seotud perioodiliste sündroomide, lapseea idiopaatilise artriidi ning mõne podagraartriidi vormi ravis.
Varasemates uuringutes on näidatud, et suurenenud neutrofiilide arv on positiivses korrelatsioonis kardiovaskulaarsete atakkide sagedusega, suurenenud lümfotsüütide arv aga vastupidi – negatiivses korrelatsioonis. Seega on NLS sobiv marker ennustamaks eelkõige ateroskleroosist tulenevat kardiovaskulaarset riski. Ka vähestes varasemates uuringutes on sellele viidatud.
Samas on andmeid, et kõrgenenud NLS viitab negatiivsele prognoosile vähihaigetel, samuti apenditsiidi ning sepsisega haigetel. Seega ei saa praeguste teadmiste alusel väita, et NLS ja ateroskleroosist tingitud kardiovaskulaarsed atakid on põhjuslikus seoses. Ilmselt on põletik üheks ateroskleroosi patogeneesi elemendiks.
Refereeritud
Adamstein NH, MacFadyen JG, Rose LM et al. The neutrophil-lymphocyte ratio and incident atherosclerotic events: analyses from five contemporary randomized trials. Eur Heart J 2021;42:896–903.