Luu haprusmurd – väikese jõu mõjul tekkiv luumurd – on järjest suurenenud levimusega, meditsiinisüsteemile ja ühiskonnale kulukas haigusseisund. Sagedamini tekib see jalalt kukkumise tagajärjel ja peamiselt tekivad lüli-, randmepiirkonna, õlavarreluu ning reieluu kaela murrud. Hinnanguliselt tekib haprusmurd vähemalt kord elus 40–50%-l naistest ja 13–22%-l meestest üle maailma.
Ühendkuningriigi esmatasandi tervishoiu andmebaasi materjalide põhjal aastatest 2000–2022 analüüsiti obstruktiivse uneapnoe seost haprusmurru tekke riskiga teist tüüpi diabeediga haigetel. Uuritavad jagati järgmiselt: rühm 1 – uneapnoe esines juba varem, enne teist tüüpi diabeedi diagnoosimist – 19 795 patsienti. Rühm 2 – uneapnoe diagnoositi teist tüüpi diabeeti juba põdeval inimesel – 21 769 patsienti. Mõlema rühma juurde moodustati 4 korda suurema vaatlusaluste arvuga obstruktiivset uneapnoed mittepõdevatest teist tüüpi diabeediga haigetest koosnev kontrollrühm.
- rühmas oli uneapnoed põdevatel isikutel kontrollrühmaga võrreldes 12% suurem haprusmurru risk ja 2. rühmas oli haprusmurru risk 15% suurem. Seega oli obstruktiivset uneapnoed põdevatel teist tüüpi dabeediga haigetel 12–15% suurem haprusmurru risk sõltumata sellest, kas neil esines uneapnoe juba enne või kujunes pärast teist tüüpi diabeedi diagnoosimist.
Obstruktiivne uneapnoe on iseseisev luu haprusmurru riskitegur. Uneapnoe korral rakendatavate ravivõtete mõjust murdude tekkimise riskile tõenduspõhiseid uuringuid ei ole.
Refereeritud
Makhdom EA, Subramanian A, Nirantharakumar K, Adderley NJ, Tahrani AA. Obstructive sleep apnoea and risk of fragility fracture in patients with type 2 diabetes: a population‐based retrospective cohort study. Endocrinol Diabetes Metab 2025;8:e70100.