Perinataalperioodis (raseduse ajal ja 12 kuud pärast sünnitust) esineb depressioon 10–20%-l naistest. On andmeid, et perinataalperioodis depressiivsete emade järglastel esineb sagedamini vaimse ja füüsilise tervise häireid.
USA Texase ülikooli teadlased tegid rahvusvahelistes andmebaasides refereeritud uurimuste metaanalüüsi eesmärgiga selgitada ema perinataalse depressiooni seoseid järglaste teisme- ja täiskasvanueas depressiooni haigestumise riskiga.
Kokku analüüsiti 6 uuringu andmeid depressiooni esinemisest perinataalperioodis 15 584 emal ning selle seoseid depressiooni esinemisega järglastel. Ilmnes, et ema depressioon perinataalperioodis suurendab järglaste riski haigestuda depressiooni 70% võrra. Veidi suurem – 78% võrra – oli järglaste depressioonirisk juhtudel, kui ema põdes depressiooni antenataalperioodis. Postnataalperioodis depressiooni põdenud emade järglastel oli depressioonirisk 66% võrra suurem kui vaimse tervise häireteta emade järglastel.
Depressiooni etioloogia ei ole lõplikult selge. Kindlasti on peale sotsiaalsete, elukondlike ja paljude teiste inimtegevusega seotud tegurite oluline ka geneetiline eelsoodumus depressiooni kujunemiseks. Oluline on uurida, mil määral võib ema adekvaatne depressiooniravi vähendada järglaste depressiooniriski.
Refereeritud
Tirumalaraju V, Suchting J, Evans J et al. Risk of Depression in the Adolescent and Adult Offspring of Mothers With Perinatal Depression JAMA Network Open 2020;3:e208783.