Viimastel kümnenditel on arenenud maades kordades sagenenud prootonpumba inhibiitorite (PPI) kasutamine eelkõige üle neljakümneaastaste meeste ja naiste hulgas. Uuringutes on leitud, et PPI kasutamine suurendab iga tüüpi dementsuse riski. PPId blokeerivad selektiivselt atsetüülkoliini sünteesi ja sellega pidurdavad närviimpulsside ülekannet ajus. Loomkatsetes on näidatud, et PPI toimel suureneb ajus beeta-amüloidi tase, mis on Alzheimeri tõvele iseloomulik muutus.
Taanis korraldatud rahvastikupõhises kohortuuringus selgitati PPI kasutamise seost iga tüüpi dementsuse kujunemisega eri vanuses isikutel. Uuringusse kaasati 1 983 785 isikut, kes aastal 2000 olid 60–75 aasta vanused ja kel polnud kognitiivseid häireid. Aastaks 2018 diagnoositi dementsus neist 99 394 isikul. PPI kasutajatel oli sõltumata ravimi kasutamise ajast suurenenud dementsuse risk, mis sõltus vanusest. Suurim risk oli PPId kasutanud isikutel vanuses 66–69 aastat, kel võrdluses isikutega, kes polnud PPId kunagi kasutanud, oli dementsuse esinemissageduse suhe IRR 1,36. Vanemates earühmades oli PPId kasutanute hulgas dementsuse esinemissagedus väiksem (IRR vastavalt eale: 70–79 aastat 1,12; 80–89 aastat 1,06 ning 90 aastat ja enam 1,03).
Uuringu andmed kinnitavad vajadust senisest rangemalt jälgida ja põhjalikumalt uurida PPI kasutamise näidustusi.
Refereeritud
Pourhadi N, Janbek J, Jensen-Dahm C, et al. Proton pump inhibitors and dementia: A nationwide population-based study. Alzheimers Dement 2023, doi: 10.1002/alz.13477. Online ahead of print.