Raske trauma on nooremate inimeste hulgas sagedasim surma ja puude põhjus. Sagedased on ka traumajärgsed psüühikahäired. Austraalia andmeil esinevad raske trauma järel elukvaliteeti halvendavad psüühikahäired kolmandikul patsientidest.
Kanada Ontario provintsi traumaregistri ja haiguste andmebaasi andmeil jälgiti aastatel 2010–2015 ravitud 19 358 traumapatsiendi pöördumisi psühhiaatrilise abi saamiseks. Uuritud kohordil analüüsiti psüühikahäirete esinemist 5 aastat enne ja 5 aastat pärast rasket traumat. Patsientidest 70% olid mehed vanemad kui 18 eluaastat. Trauma raskuse skoor oli üle 12 palli (vähemalt keskmise raskusega trauma). Enamasti olid nad kannatanud liiklusõnnetuses, tömp trauma diagnoositi 94,9%-l.
Andmete analüüsil ilmnes, et uuritud kontingendil diagnoositi raske trauma järel psüühikahäireid 40% võrra sagedamini, võrreldes traumaeelse perioodiga. Sagedasemad häired olid alkoholi ning narkootikumide tarvitamine, korduvad depressiivsed häired, traumajärgne stressihäire. Suitsiidide sagedus oli uuritud kohordis 70/10 000 (Kanada rahvastikus keskmiselt 11,5/100 000). Traumajärgsete psüühikahäirete riskitegurid on madal sotsiaal-majanduslik staatus, varasemad meeleoluhäired, varasemad enesevigastused.
Uuringust tuleneb soovitus enam tähelepanu pöörata patsientide psüühika muutustele pärast rasket traumat, et vajadusel sekkuda.
Refereeritud
Evans CCD, DeWit Y, Seitz D, Mason S, Nathens A, Hall S. Mental health outcomes after major trauma in Ontario: a population-based analysis. CMAJ 2018;190:E1319–27.