Taani teadlaste uuringus võeti riiklike andmebaaside andmeid kasutades vaatluse alla 1 263 013 Taani kodanikku, kes olid sündinud aastatel 1980–2001 ning kel enne 16aastaseks saamiseni ei olnud diagnoositud kardiovaskulaarseid häireid. Eesmärk oli selgitada lapseea raskete kasvu- ja arenemistingimuste seost haigestumisega kardiovaskulaarsetesse haigustesse nooremas täiskasvanueas, vanuses 16–38 aastat. Rasketeks kasvutingimusteks (raske lapsepõlv) hinnati lähedaste rasket haigestumist või surma, pere lagunemist vanemate lahkumineku tõttu, vanemate alkoholismi ja narkootikumide tarvitamist, väärkohtlemist, perekonna vaesust ja teisi lapsele tõsiseid negatiivseid läbielamisi põhjustavaid olukordi.
Vaatlusalustest 4118 haigestus keskmiselt 10,8 aasta pikkuse jälgimisperioodi vältel mingisse kardiovaskulaarsesse haigusse, sagedasemad olid südameinfarkt, isheemiline ajuinfarkt ja spontaanne subarahnoidaalne verevalum. Sõltumata soost oli vaatlusalustel, kes olid lapsepõlves kogenud lähedase inimese rasket haigust või surma, kardiovaskulaarse haigestumise risk oluliselt suurem (ohusuhe HR 1,6) võrreldes nendega, kes lapsepõlves seda ei pidanud kogema. Samuti oli kardiovaskulaarne risk suurem isikutel, kes kogu lapsepõlve vältel olid kogenud raskusi, hirme, ebameeldivusi (ohusuhe 1,6). Nende arvel lisandus 10–18 uut kardiovaskulaarse haigestumise juhtu 100 000 inimese kohta.
Uuring kinnitab, et kardiovaskulaarsete haiguste ennetusele tuleb tähelepanu pöörata juba lapseeast alates.
Refereeritud
Bengtsson J, Elsenburg LK, Andersen GS, Larsen ML, Rieckmann A, Rod NH. Childhood adversity and cardiovascular disease in early adulthood: a Danish cohort study. Eur Heart J doi: 10.1093/eurheartj/ehac607.