Nii liiga pikk kui ka liiga lühike uneaeg soodustavad enneaegset suremust. Uneaja regulaarsuse (magamaheitmine ja ärkamine iga päev samal ajal) mõju tervisele on vähem uuritud.
Austraalia, Ühendkuningriigi ja USA teadlaste ühistöös hinnati 60 977 Ühendkuningriigi biopangas registreeritud isiku (keskmine vanus 62,8 aastat, 55% olid naised) uneaja regulaarsust aktseleromeetri näitude alusel kokku üle 10 miljoni tunni jooksul. Hindamise aluseks oli saadud andmete põhjal kalkuleeritud une regulaaarsuse indeks (URI), mille väärtus 100 tähistab uneaja täielikku regulaarsust ja väärtus 0 uneaja regulaarsuse täielikku puudumist. Vaatlusaluseid jälgiti keskmiselt 7,8 aasta vältel. Selle aja jooksul suri 1839 vaatlusalust (4,84 surmajuhtu 1000 isik-aasta kohta). Võrreldes vaatlusalustega, kelle URI oli 20 ja vähem, oli regulaarsema uneajaga (URI 80 ja enam) grupis üldine suremuse risk 20–48% väiksem, 16–39% väiksem oli kasvajasse suremuse risk ning 22–57% väiksem kardiometaboolsetesse haigustesse suremuse risk. Võrreldes uurijate koostatud URI-suremuse mudelit, kus oli arvestatud uneaja pikkus, URI-suremuse mudeliga, mis uneaja pikkust ei arvestanud, ilmnes, et uneaja regulaarsus on tugevam suremuse mõjutegur kui uneaja pikkus.
Autorite hinnangul on uneaja regulaarsus tervise võtmetegur ning on tervise hoidmiseks ja edendamiseks potentsiaalselt olulisem kui uneaja pikkus.
Refereeritud
Windred DP, Burns AC, Lane JM, et al. Sleep regularity is a stronger predictor of mortality risk than sleep duration: A prospective cohort study. Sleep 2024;47:zsad253.