Rinnavähk on üks sagedamini esinev pahaloomuline haigus. Ühendkuningriigi andmeil on riigis viimastel aastatel rinnavähipatsientide 5 aasta elumus oluliselt paranenud, olles 2017. aastal 87%. Samas on mitmes süstemaatilises ülevaates leitud, et nii rinnavähki põdenud naistel kui ka meestel on tavarahvastikuga võrreldes 24–27% võrra suurem risk haigestuda mõne teise paikme vähki.
Ühendkuningriigi Cambridge’i ülikooli uurijad analüüsisid riikliku vähiregistri 1995.–2019. a andmeil rinnavähki põdenud ja sellest tervenenud 581 403 naise ning 3562 mehe hilisema haigestumise riski mõnda teise pahaloomulise kasvaja vormi. Rinnavähist paranenud naistel ilmnes võrreldes seda haigust mitte põdenud sotsiaaldemograafiliste näitajate poolest sarnaste kontrollrühma isikutega 2 korda suurem vähi arenemise risk vastaspoolses rinnas, 87% suurem risk endomeetriumi, 25% suurem risk ovaariumivähi ning 58% suurem risk müeloidleukeemia kujunemiseks. Sealjuures oli kirjeldatud uute vähivormide risk 85% suurem naistel, kel rinnavähk diagnoositi enne 50. eluaastat, ja vaid 17% suurem naistel, kes haigestusid rinnavähki pärast 50. eluaastat. Ebasoodsa sotsiaaldemograafilise taustaga naistel oli 35% võrra suurem risk haigestuda rinnavähi põdemise järgselt mõnda teise vähivormi.
Mehed haigestuvad rinnavähki harva, kuid ka neil on rinnavähist paranemise järel suur risk vähi tekkeks vastaspoolses rinnas ja kontrollrühmaga võrreldes 58% suurem prostatavähi tekke risk.
Refereeritud
Allen I, Hassan H, Joko-Fru WY, et al. Risks of second primary cancers among 584,965 female and male breast cancer survivors in England: a 25-year retrospective cohort study. The Lancet Regional Health Europe 2024, doi:https://doi.org/10.1016/j.lanepe.2024.100903