Rootsi ja USA teadlased püüdsid Rootsi riiklike registrite abil kindlaks teha aastatel 1950–1990 Rootsis sündinud ja seal töötanud 47 400 arsti vanemate ja lähisugulaste elukutset selgitamaks, kas nende eeskuju võis mõjutada arsti elukutse valikut.
Õnnestus välja selgitada 27 788 Rootsi arsti vanemate, vanavanemate, onude-tädide elukutse. Selgus, et iga viiendal arstil (20%-l) on keegi vanematest või lähisugulastest samuti arst. Üks vanem on arst 14%-l, mõlemad vanemad 2%-l, vanavanem 2%-l, keegi onudest-tädidest 9%-l Rootsi arstidest. Suundumus, et järeltulija valib vanemate või lähisugulaste eeskujul arsti elukutse, süvenes vaadeldud aastate jooksul. Kui 1950–1959 sündinud arstidel oli 6%-l keegi vanematest või lähisugulastest arst, siis 1980–1990 sündinud arstide põlvkonnas on 20%-l keegi perekonnas arst. Samasugust seost vanemate, sugulaste ja järglaste elukutsevalikul ei ilmnenud juristide hulgas. Rootsis on nii juristid kui ka arstid kõrgelt tasustatud ja uurijate hinnangul ei peaks hea teenimisvõimalus olema arsti elukutse valiku peamine eeltingimus.
Kirjeldatud uuringu põhjal ilmneb selge suundumus, et arstkond taastoodab iseennast, ja see tendents on viimastel kümnenditel selgelt süvenenud.
Refereeritud
Polyakova M, Persson P, Hofmann K, Jena AB, Newhouse RL. Does medicine run in the family – evidence from three generations of physicians in Swedwn:retrospective observational sudy. BMJ 2020;371:m4453.