Kodade virvendusarütmia (VA) on tõsine tervisehäire, mis soodustab trombembooliliste tüsistuste kujunemist. Senised uuringud on näidanud, et ka rohke alkoholitarbimine on VA riskitegur.
Korea Souli ülikooli uurijad jälgisid tervishoiu andmebaaside alusel 2002.–2008. aastal 9 776 956 patsienti, kel uuringusse arvamise ajal ei olnud südame rütmihäireid. Vaadeldi tarbitava alkoholikoguse ja joomise sageduse seost VA episoodide tekkega. Arvestati nädalas joodud absoluutse alkoholi kogust, hinnates seda kui vähene (alla 105 g), mõõdukas (105–209 g) või rohke (210 g või enam). Erinevates tarbitava alkoholi koguse ja tarbimise sagedusega gruppides arvutati välja VA episoodide esinemiste arv 1000 patsient-aasta kohta. Nende näitajate alusel hinnati VA riski sõltuvalt joodud alkoholi hulgast ja tarvitamise sagedusest.
Andmete analüüsil selgus VA riski selge seos nädalas tarbitava alkoholi hulgaga: võrreldes nendega, kes alkoholi ei tarbinud, suurenes VA risk 2% võrra iga 1 grammi enam joodud alkoholi toimel. VA risk oli ka otseselt seotud alkoholitarbimise sagedusega nädalas: võrreldes nendega, kes jõid 2 napsi nädalas ja kelle VA riskisuhe oli 0,93, oli VA riskisuhe 1,42 nendel, kes jõid nädalas iga päev. Samas oli korraga joodud alkoholikogus väiksem VA riskitegur kui alkoholitarbimise sagedus nädala jooksul.
Uuringust järeldub, et alkoholitarbimise sagedus nädalas on sõltumatu VA riskitegur. Väikeste alkoholikoguste sagedane joomine ei vähenda alkoholitarbimisest vallanduva VA kujunemise riski.
Refereeritud
Kim YG, Han KD, Choi JI et al. Frequent drinking is a more important risk factor for new-onset atrial fibrillation than binge drinking: a nationwide population-based study. Europace 2019, doi:10.109/europace/euz256