Stenokardia teket seostatakse tavaliselt aterosklerootiliste muutustega koronaararterites. Rootsis läbi viidud kardiopulmonaalsete haiguste kuvamismeetodite uurimise programmi käigus selgitati stabiilse stenokardia esinemissagedust Rootsi keskeas elanike seas ja selle seoseid aterosklerootiliste muutustega koronaararterites.
Juhuvaliku alusel moodustati 30 154 isikust (keskmine vanus 57,4 aastat, 51,6% olid naised) koosnev vaatlusaluste rühm, kes täitsid stenokardia esinemist puudutava küsimustiku ja kel kompuutertomograafilisel koronaararterite uuringul (KTAG) hinnati atersklerootiliste muutuste esinemist koronaararterites. Leitud muutused jagati kolme rühma: obstruktiivsed, kui ahendasid üle poole arteri valendikust; mitteobstruktiivseid, kui ahendasid alla poole arteri valendikust; ja juhtumid, mille korral atreosklrootilisi muutusi ei ilmnenud.
Uuritavatest 51,6%-l oli arteriaalne hüpertensioon, 7,9%-l hüperlipideemia ja 3,7%-l diabetes mellitus. Stenokardilised vaevused esinesid 3,5%-l uuritavatest. Stenokardiavaevusega patsientidest 11,8%-l leiti koronaararterites obstrueerivad muutused ja 5,4%-l selliste muutustega vaatlusalustest stenokardilisi vaevusi ei olnud. Samas pooltel vaatlusalustest, kel koronaararterites ateroskleroosi ei tuvastatud, esinesid stenokardilised vaevused.
Stenokardia esines sageli väljapool Rootsit sündinud (šansside suhe OR 2,58), madala haridustasemega (OR 1,41), toimetulekuraskustes (OR 1,38), töötutel (OR 1,51), depressiooni sümptomitega (OR 1,63) ja kõrge stressitasemega (OR 2,92) vaatlusalustel.
Uuringust järeldub, et stabiilne stenokardia esineb keskeas rahvastiku hulgas suhteliselt sageli, sellel on nõrk seos aterosklerootiliste muutustega koronaararterites ning selle kujunemises on oluline osa sotsiaaldemograafilistel ja psühholoogilistel teguritel.
Refereeritud
Schef KW, Tornvall P, Alfredsson J, et al. Prevalence of angina pectoris and association with coronary atherosclerosis in a general population. Heart 2023, https://heart.bmj.com/content/109/19/1450.