Paljud füsioloogilised protsessid inimorganismis on mõjutatud sesoonsetest muutustest, sealhulgas väliskeskkonna temperatuurist ja loomuliku valguse aja pikkusest. Berliini Charite kliiniku teadlased uurisid sesoonsete muutuste esinemist une arhitektuuris.
Analüüsiti 188 unehäirete tõttu hospitaliseeritud patsiendi polüsomnograafilise uuringu andmeid. Patsiendid ei kasutanud und mõjutavaid aineid, nad järgisid oma igapäevast une ja ärkveloleku rütmi. Uuringud toimusid 2019. aastal, erinevaid patsiente uuriti eri aastaaegadel, iga patsienti uuriti 3 järjestikusel ööl.
Tulemuste analüüsil ilmnes, et 1) talvel magasid uuritavad 1 tund kauem kui suvel; 2) REM-une latentsiaeg oli sügiseti ja kevaditi umbes 25 minutit lühem kui talvel või suvel (uuritavad uinusid kiiremini); 3) REM-une kogupikkus oli talvel umbes 30 minuti võrra pikem kui suvel; 4) sügava une osakaal protsentides kogu uneajast oli väiksem sügiseti, eriti septembris.
Uuringust järeldub, et evolutsioonis kujunenud sesoonsed kõikumised inimese une arhitektuuris on püsivad ja tulevad ilmsiks ka linnaelu tingimustes, mil eksponeeritus valgusele ei ole sesoonselt piiratud. Une arhitektuuri sesoonsed kõikumised esinevad ka unehäiretega patsientidel.
Refereeritud
Seidler A, Weihrich KS, Bes F, de Zeeuw J, Kunz D. Seasonality of human sleep: polysomnographic data of a neuropsychiatric sleep clinic. Front Neurosci 2023, DOI: 10.3389/fnins.2023.1105233