Naatriumi-glükoosi kotransporter 2 inhibiitorid (SGLT-2i) ja glükagoonilaadse peptiid-1 retseptori agonistid (GLP-1RA) on algselt välja töötatud veresuhkru kontrolliks, kuid neil on ka tõhus nefroprotektiivne ja kardioprotektiivne toime ning need on laialdaselt kasutusel diabeediga kaasnevate kardiovaskulaarsete häirete ja kroonilise neeruhaiguse raviks.
Diabeetiline jalahaigus on tõsine diabeedi tüsistus, mis hinnanguliselt esineb kuni 15%-l diabeedihaigetest maailmas, moodustades 2% ülemaailmsest haiguskoormusest. Taanis Aarhusi ülikoolis tehtud prospektiivses uuringus võrreldi SGLT-2i ja GLP-1RA klassi ravimite efektiivsust diabeedi tõsise tüsistuse – diabeetilise jalahaiguse erinevate vormide ennetuses teist tüüpi diabeediga haigetel.
Uuringusse kaasatud 53 769 haigel lisati raviskeemi SGLT-2i ja 30 380 haigel GLP-1RA preparaat. Jälgimisperiood oli 6 aastat. Selle vältel kujunes mingis vormis diabeetiline jalahaigus 10,8%-l SGLT-2iga ja 12,0%-l GLP-1RAga ravitutest. Erinevus on mõõdukas. Perifeerse neuropaatia sümptomid kujunesid 3,8%-l SGLT-2i ja 4,9%-l GLP-1RA ravi saanud patsiendil. Erinevus on statistiliselt oluline. Alajäseme amputatsiooni risk oli mõlema ravimiga ravitud patsientidel olulise erinevuseta, 0,8% vs. 0,7%.
Uuringu andmeil vähendas teist tüüpi diabeedihaigetel ravi SGLT-2i preparaatidega võrreldes GLP-1RA ravimitega eelkõige perifeerse neuropaatia riski. Perifeerse arteri haiguse, jala haavandi kujunemise ja alajäseme amputatsiooni riski mõjutasid mõlema ravimiklassi preparaadid ühtmoodi.
Refereeritud
Kristensen FPB, Christensen DH, Callaghan BC, et al. Effectiveness of sodium-glucose cotransporter-2 inhibitors versus glucagon-like peptide-1 receptor agonists on diabetic foot disease: an emulated target trial. Ann Int Med 2026;179:340–52.