Soole ärritussündroom on sagedane häire, mis USA andmeil esineb 10–15%-l elanikest, sagedamini naistel vanuses alla 50 eluaasta. Haigus kulgeb krooniliselt ning häirib oluliselt elukvaliteeti. Sümptomaatika on mittespetsiifiline, diagnoos püstitatakse nn Rooma kriteeriumide alusel. Endoskoopilised ja radioloogilised uuringud aitavad välistada teisi seedetrakti haigusi. Sündroomi käsitlevates juhendites ei ole ühtseid seisukohti korduvate diagnostiliste uuringute vajadusest. Kliinilises praktikas korratakse uuringuid sagedasti ning see haigusseisund on meditsiinisüsteemile suureks koormuseks. Hinnanguliselt kulutatakse USA-s soole ärritussündroomiga haigete uurimiseks kuni 10 miljardit dollarit aastas. Paljudel juhtudel on need uuringud tarbetud.
USA Mayo kliiniku uurijad jälgisid 2001.–2012. aastal 201 322 soole ärritussündroomiga patsienti. Neist 42%-le tehti diagnoosi püstitamisele järgnenud kahe aasta jooksul veel kolm või enam endoskoopilist või radioloogilist uuringut, 35%-le samal ajavahemikul kuni kaks uuringut ja 23%-le enam uuringuid ei tehtud. Tagantjärele hinnates ei olnud enamik neist uuringutest haige käsitlemise seisukohast vajalikud. Kõige enam tehti uuringuid patsientidele, kel esinesid kaasuvate häiretena gastroösofageaalne reflukshaigus, düspepsia, düspareuunia, interstistiaalne tsüstiit kas üksikhaigusena või oli samal patsiendil neist mitu. Põhiliseks vaevuseks, mille olemasolul uuringuid peeti vajalikuks, oli kõhuvalu. Samas tehti hilisemaid uuringuid harva neile patsientidele, kel kaasuvalt esinesid depressioon, ärevushäire või somatisatsioon.
Autorite hinnangul näitavad saadud tulemused, et soole ärritussündroomiga patsientidel esineb sagedasti kaasuvaid häireid ning nende haigete korduvate uuringute vajadusele tuleb läheneda iga patsiendi puhul individuaalselt.
Refereeritud
Lacy B, Ayyagari R, Guerin A, Lopez A, Shi S, Luo M. Factors associated with more frequent diagnostic tests and procedures in patients with irritable bowel syndrome. Therap Adv Gastroenterol 2019;12:1–17.