Kuigi statiine kasutatakse laialdaselt kardiovaskulaarsete haiguste esmaseks ennetuseks, on vähe tõenduspõhiseid andmeid statiinide efektiivsusest ennetuseks vanemaealistel, kel pole anamneesis kardiovaskulaarset haigust.
Austraalias valminud topeltpimedas juhuslikustatud platseebokontrollitud uuringus STAREE hinnati atorvastatiini (40 mg päevas) tõhusust raskete kardiovaskulaarsete haiguste ja neist tingitud surma ennetuseks vanemaealistel isikutel, kel pole anamneesis rasket kardiovaskulaarset haigust, diabeeti ega dementsust. Uuringusse kaasati 9971 isikut (keskmine vanus 74,7 aastat; 51,9% olid naised), keda jälgiti keskmiselt 5,9 aastat. Atorvastatiini said 4984 ja platseebot 4987 uuritavat.
Uuringu vältel registreeriti raske kardiovaskulaarne haigus, sekkumisvajadus või surm (mittefataalne südameinfarkt, mittefataalne insult, koronaarverevarustuse revaskulariseerimine, kardiovaskulaarne surm) 297-l atorvastatiinirühma ja 412-l platseeborühma uuritul. Seega oli atorvastatiiniga ravitutel platseeboga võrreldes 30% väiksem raske kardiovaskulaarse haiguse risk (ohusuhe HR 0,70). Samas oli atorvastatiiniga ravitutel platseeboga võrreldes praktiliselt samaväärne üldsuremuse, dementsuse ja püsiva füüsilise puude risk (HR O,94). Ravimi raskeid kõrvaltoimeid registreeriti mõlemas grupis 2,7%-l ravitutest, kuid kergeid muskuloskeletaalseid, hepatobiliaarseid ja diabeediga seonduvaid kõrvaltoimeid ilmnes sagedamini atorvastatiiniga ravitutel.
Uuringu tulemused kanti ette 29. augustil 2026 Euroopa kardioloogide kongressil Münchenis ja publitseeriti ajakirjas New England Journal of Medicine.
Refereeritud
Zoungas S, Wolfe R, Moran C, et al. Atorvastatin, cardiovascular events, and disability-free survival in older adults. N Engl J Med 2026;395:1259–72.