Viimastel kümnenditel on tätoveeringute tegemine saanud populaarseks kogu maailmas. Tätoveerimisel kasutatav tint sisaldab potentsiaalselt kantserogeenseid kemikaale ja vallandab organismi immuunvastuse, mistõttu tindis sisalduvad kemikaalid kogunevad ka süstekohast eemal olevatesse lümfisõlmedesse Tätoveeringute pikaajalist tervisemõju on vähe uuritud.
Rootsi Lundi ülikoolis valminud uurimuses selgitati tätoveeringu ja maliigse lümfoomi arengu seoseid. Riikliku registri andmeil tuvastati aastatel 2007–2017 lümfoomi diagnoosi saanud 20–60 aasta vanused isikud ja kontrollrühma moodustasid demograafiliste andmete põhjal neile sarnased isikud, kel polnud lümfoomi. Lümfoomirühma arvati 1389 isikut ja kontrollrühma moodustasid 4193 isikut. Tätoveering oli tehtud 21%-le lümfoomi- ja 18%-le kontrollrühma isikutest. Võrreldes isikutega, kel polnud tätoveeringut, oli tätoveeringuga isikutel 21% võrra suurem risk haigestuda lümfoomi. Lümfoomi haigestumise risk oli suurem esimesel kahel aastal pärast tätoveeringu tegemist (riskisuhe RR 1,81), seejärel vähenes, kuid suurenes uuesti 11 aasta möödudes tätoveeringu tegemisest (RR 1,19). Lümfoomirisk ei olnud seotud tätoveeritud pinna suurusega.
Uuringust selgub, et tätoveering on terviserisk kogu eluks.
Refereeritud
Nielsen C, Jerkeman M, Jöud AS. Tattoos as a risk factor for malignant lymphoma: a population-based case-control study. EClinicalMedicine 2024 May 21:72:102649. doi: 10.1016/j.eclinm.2024.102649.