Uudised – aprill 2019

Tööle naasmine pärast kerget ajutraumat Taani uuringu andmeil

Hinnanguliselt moodustab kerge ajutrauma 70–90% kõigist ajutrauma juhtudest. Kerge ajutrauma diagnoositakse, kui kannatanul on traumajärgselt esinenud vähemalt üks loetletud sümptomitest: teadvusekadu vähem kui 30 min, amneesia 24 tundi või vähem, uimasus, desorientatsioon, mööduvad neuroloogilised ärajäämanähud. Mõne kuu vältel võivad kannatanutel esineda järelsümptomid: väsimus, pearinglus, unehäired, peavalu, mälu- ja kontsentratsioonihäired. Enamikul juhtudel need kaovad paari kuu möödudes, kuid kuni 15%-l võivad vaevused jääda püsima, halvendades oluliselt töövõimet ja elukvaliteeti.

Taanis korraldatud uuringus vaadeldi kannatanute naasmist tööle pärast kerget ajutraumat. Riikliku patsiendiregistri andmeil moodustati kerge ajutraumaga patsientide vaatlusgrupp 18–60aastastest isikutest, mis sooliste ja sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi oli vastav 18–60aastaste esindatusele rahvastikus. Gruppi kuulus 19 732 vaatlusalust. Võrdluseks moodustati 18 640 isikust koosnev kontrollgrupp eelnevalt kirjeldatud põhimõtete alusel, kel ei olnud ajutraumat. Mõlemat gruppi jälgiti 5 aasta jooksul. Vaatlusaluste hõivatust tööga hinnati sotsiaalhüvede registri andmeil, kuhu igal nädalal laekuvad andmed mittetöötavatele isikutele makstavatest toetustest.

Uuringusse kaasamise hetkel ei töötanud 32% kerge ajutraumaga ja 27% kontrollgrupi isikutest, erinevus oli 25%. Kuue kuu möödudes uuringu algusest ei töötanud tervislikel põhjustel kerge ajutrauma grupis 2 korda enam ja 5 aasta möödudes samuti 2 korda enam isikuid kui kontrollgrupis. Kerge ajutraumaga patsientide grupis oli viie aasta möödudes suremus 2 korda suurem kui kontrollgrupi isikute seas.

Seega ei töötanud paljud kannatanutest 5 aasta möödudes kergest ajutraumast tervislikel põhjustel ja said rahalist sotsiaaltoetust. Analüüsides premorbiidseid riskitegureid, mis soodustasid pärast traumat mitte tööle naasmist, ilmnes, et kõige sagedamini esines see meeste hulgas, soodustavateks teguriteks olid kõrgem haridus, mitte Taani päritolu, vanus 30–39 eluaastat, kaasuvad haigused. Üllatavalt ei töötanud 6 kuu möödudes traumast rohkem poissmehi, 5 aasta möödudes olid tööst eemal aga püsisuhtes mehed. Naiste hulgas oli kerge ajutrauma juhte oluliselt vähem ja eeltoodud riskiteguritega mittetöötamine ei seostunud.

Uuring kinnitab, et ka kerge ajutrauma korral võivad jääda püsima tõsised tervisehäired. Uuringus ei analüüsitud, millist laadi tervisehäired olid vaatlusalustel töölt eemale jäämise põhjuseks ja kas kättesaadav sotsiaalhooldus võis ka seda soodustada. Autorid peavad vajalikuks adekvaatset järelravi korraldamist ka pärast kerget ajutraumat.

 

Refereeritud

  1. Graff HJ, Siersma V, Moller A et al. Labour market attachment after mild traumatic brain injury: nationwide cohort study with 5-year register follow-up in Denmark. BMJ Open 2019;9:e026104.
  2. Graff HJ, Siersma V, Moller A et al. Premorbid risk factors influencing labour market attachment after mild traumatic brain injury: a national register study with long-term follow-up. BMJ Open 2019;9:e027297.