Traumajärgsete mentaalsete häirete seostest kardiovaskulaarsete häiretega on kogunenud rohkelt tõendeid. Enamasti on neid kirjeldatud traumaatilise stressihäire korral.
Taanis tehtud uuringus analüüsiti erinevate traumajärgsete mentaalsete häirete seost oluliste kardiaalsete ja tserebrovaskulaarsete häirete (mittefataalne südameinfarkt ja insult, müokardi revaskulariseerimine, kardiovaskulaarne surm) kujunemisega. Analüüsiti aastatel 1955–2018 trauma läbi teinud 43 994 inimese andmeid, kel hiljem kujunes olulisi kardiaalseid ja tserebrovaskulaarseid häireid. Seda kohorti võrreldi soo, trauma saamise aasta ja traumaaegse vanuse poolest sarnase kohordiga (n = 175 872 ), kel olulisi kardiaalseid ja tserebrovaskulaarseid häireid ei kujunenud. Uuriti, millised mentaalsed häired olid seotud oluliste kardiaalsete ja tserebrovaskulaarsete häirete kujunemisega traumale järgneva kolme aasta vältel.
Peamiste tulemustena selgus, et suurimaks ja sagedamaks kardiaalsete ja tserebrovaskulaarsete häirete riskiteguriks trauma järel osutus alkoholi liigtarbimine nii meestel kui ka naistel. Tugevateks riskiteguriteks osutusid meeleoluhäired mõlemal sool, kuid need olid enam väljendunud naistel. Teistest vaadeldud mentaalsetest häiretest olid arvestatavad riskitegurid posttraumaatiline stress, orgaanilistest põhjustest tingitud psüühikahäired, erinevate ainete kasutamisest mitte tingitud segadusseisundid, muud erinevad sõltuvushäired, isiksuse- ja ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia.
Autorid oletavad, et trauma järel võidakse hakata alkoholi tarvitama toimetulekut abistava vahendina, kuid kergesti kujuneb alkoholisõltuvus ja suureneb oluliste kardiaalsete ja tserebrovaskulaarsete häirete risk.
Refereeritud
Sumner JA, Rosellini AJ, Szentkuti P, et al. Post-traumatic psychopathology and cardiovascular risk:a Danish case-control study of sex specific associations J Am Heart Assoc 2026. https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/JAHA.126.049492