Viimasel aastakümnel on publitseeritud mitme uuringu andmeid, mis kinnitavad, et konservatiivne ravi antibiootikumidega võib olla tõhus tüsistumata ägeda apenditsiidi ravis. Samas ei ole andmeid, kas selline ravi hoiab ka pikemas perspektiivis ära apenditsiidi võimaliku retsidiveerumise.
Soomes korraldati kuue haigla osavõtul randomiseeritud uuring, selgitamaks antibiootilise ravi efektiivsust tüsistumata ägeda apenditsiidi korral viieaastase jälgimisperioodi vältel. Vaatluse all oli 530 ägeda apenditsiidiga patsienti, kel kõigil kinnitas kõhukoopa kompuutertomograafiline uuring, et oli tegu haiguse tüsistumata vormiga. Haigete keskmine vanus oli 33–35 eluaastat. Erakorraline apendektoomia tehti 273 haigel, 257 haiget juhuslikustati konservatiivse ravi rühma. Neile ordineeriti ertapeneemi 1 gramm päevas veenisiseselt 3 päeva vältel. Seejärel jätkati suukaudse raviga: levofloksatsiin 500 milligrammi ühel korral päevas ja metronidasool 500 milligrammi kahel korral päevas 7 päeva vältel.
Kogu viieaastase jälgimisperioodi vältel vajasid 100 konservatiivset ravi saanud ravirühma patsienti kirurgilist ravi apenditsiidi retsidiveerumise tõttu, neist vaid kahel diagnoositi tüsistunud apenditsiit ning 7 opereeritud haigel ei olnud vaevuste põhjuseks apenditsiit.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et antibiootikumidega ravitud apenditsiidihaigetel oli haiguse retsidiveerumise kumulatiivne sagedus 5 aasta jooksul 39,1%, sellest esimesel ravijärgsel aastal 27,3%. Antibiootikumravi võib olla mittetüsistunud ägeda apenditsiidi korral tõhus alternatiiv kirurgilisele ravile.
Refereeritud
Salminen P, Tuominen R, Paajanen H, et al. Five-year follow-up of antibiotic therapy for uncomplicated acute appendicitis in the APPAC Randomized Clinical Trial. JAMA 2018;320:1259–65.