Raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus-2 (SARS CoV-2) vastase tõhusa vaktsiini valmimist võib eeldatavasti oodata aasta pärast. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) käivitas aprilli algul rahvusvahelise uuringu „Solidarity“, et leida kiiresti tõhusaid ravimeid korooniaviirushaiguse-19 (COVID-19) haigetele (1, 2). Selles osalevad paljude maailma maade haiglad, kes edastavad elektrooniliselt andmeid WHO vastavale veebilehele. Need andmed sisaldavad infot selle kohta, millist ravimit ja millises režiimis kasutati, milline oli haiguse lõpe, kui kaua viibis patsient haiglas, kas ta vajas hapnikku ja/või juhitavat hingamist. Selle vaatlusuuringuga loodetakse suhteliselt lühikese ajaga saada piisavalt andmeid uuritavate ravimite toime kohta hospitaliseeritud COVID-19 haigetele (2). Traditsioonilisteks juhuslikustatud ravimiuuringuteks ei ole praeguses pandeemia olukorras enam aega.
Uuringu käigus testitakse mitmeid ravimeid. Remdesiviir töötati välja Ebola viirushaiguse vastase ravimina, kuid see osutus ebaefektiivseks. Samas on in vitro uuringutes ilmnenud, et ravim blokeerib SARS-CoV-2 RNA polümeraasi ja seega takistab viiruse paljunemist. Klorokviin ja hüdroksüklorokviin on kasutusel malaaria ravis. Arvatakse, et ravim takistab koroonaviiruse tungimist rakku ja võib seega olla mõjus COVID-19 korral. Donald Trump on nimetanud ravimit praeguse pandeemia pöördepunktiks, paraku korralikke kliinilisi katsetusi see läbinud ei ole. Lopinaviiri-ritonaviiri kombinatsioonravimit ja seda ka kombinatsioonis beetainterferooniga kasutatakse HIV ravis. Andmed nende mõju kohta COVID-19 korral on vastukäivad.
Kirjeldatud ravimitest on senistel andmetel mõjusam remdesiviir. Äsja avaldatud uuringu andmeil raviti 53 raskes seisundis COVID-19 haiget 10 päeva vältel remdesiviiriga: 1. päeval manustati veenisisesi 200 mg, edasi 9 päeva jooksul 100 mg. Kliiniline paranemine registreeriti 68%-l haigetest. Suri 18% juhitaval hingamisel olnud haigetest ja 5% kunstlikku ventilatsiooni mittevajanud patsientidest (3).
Kõigi uuritavate ravimite tootmiskulud on väikesed, näiteks oleks remdesiviiri ravikuuri hinnaks tootmiskulude järgi 9 dollarit, klorokviinil vaid 30 senti. WHO ja mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid peavad läbirääkimisi ravimitootjatega, et tagada tõhusate viirusevastaste ravimite kättesaadavus ka vaeste riikide elanikele, et suurenenud nõudlus poleks tootjatel hinnatõusu argumendiks. Remdesiviiri tootev Gilead Sciences on lubanud vajaduse korral ravimi tootmist kiiresti suurendada ja tagada selle kättesaadavus kõigile, kes seda vajavad. Euroopa Ravimiameti loal on lubatud remdesiviiri kasutada, kuigi sel ei ole veel Euroopas müügiluba.
Refereeritud
- Kupferschmidt K, Cohen J. Race to find a covid-19 treatment accelerates. Science 2010;367:1412–23.
- Kupferschmidt K, Cohen J WHO launches global megatrial of four most promising coronavirus treatments Science News 22.03.2020, doi;10.1126/science.abb8497.
- Gain J, Ohmagri N, Shin D. Commpasionate use or remdesivir for patients with severe Covid-19 N Engl J Med April 10, 2020, doi:10.1056/NEJMoa2007016.