Tänapäeval veedavad nii lapsed kui ka täiskasvanud järjest enam aega ekraaniga digiseadme (arvuti, nutitelefon, televiisor, mängukonsool) ees. Seda aega on hakatud nimetama ekraaniajaks (screen time). Rohkelt on ka avaldatud uurimusi liiga pika päevase ekraaniaja negatiivsetest tervisemõjudest. WHO soovituste kohaselt ei tohiks lapsed esimesel eluaastal üldse ekraanidega seadmetega aega veeta.
Jaapanis tehtud uuringus selgitati ekraaniaja pikkuse seost esimesel eluaastal autismispektri häirete (ASH) kujunemisega kolmandaks eluaastaks. Teadaolevalt diagnoositakse ASH-d Jaapanis kõige sagedamini kolmeaastastel lastel. Aastatel 2011–2014 jälgiti 84 030 ema-lapse paari ja tulemusi analüüsiti 2020. aastal. Laste emad täitsid küsimustiku oma järglase ekraaniaja pikkuse kohta päevas tema esimese eluaasta jooksul ning küsimustiku ASH ilmnemisest lapsel 3. eluaastaks.
Vaadeldud kohordis diagnoositi kolmandal eluaastal ASH 330 lapsel, neist 76% olid poisid. ASH risk oli otseselt seotud ekraaniaja pikkusega päevas, kuid poistel oli risk võrreldes tütarlastega 3 korda suurem. Võrreldes lastega, kes esimesel eluaastal ekraaniga seadmetega kokku ei puutunud, oli neil, kel päevane ekraaniaeg oli alla tunni, ASH riskisuhe 1,38. Päevase ekraaniaja puhul 1–2 tundi oli riskisuhe 2,16 ja 2–4 tunni puhul 3,48.
Autorid oletavad, et ekraaniga seadmetelt vallanduvad kõrgsageduslikud elektromagnetilised lained mõjutavad imikueas veel areneva aju struktuure ja funktsioone ja soodustavad ASH kujunemist. Võimalik, et geneetiliste tegurite tõttu on poiste aju esimesel eluaastal kahjulikele keskkonnateguritele tundlikum kui tütarlastel.
Refereeritud
Kushima M, Kojima R, Shinohara R et al. Association between screen time exposure in children at 1 year of age and autism spectrum disorder at 3 years of age: the Japan environment and children’s study. JAMA 2022, doi: 10.1001/jamapediatrics.2021.5778.