Ülekaalulisus ja rasvumine on kogu maailmas saavutanud epideemia mõõtmed. WHO andmeil on 2 miljardit inimest maailmas ülekaalulised, neist 650 miljonit rasvunud (kehamassiindeks 30 ja enam). Eestis on 20% elanikest rasvunud või ülekaalulised ja selle näitajaga oleme Euroopas 3. kohal Malta ja Läti järel. Eelmise aasta andmete põhjal on rasvumine Eestis sagedamini esinev terviserisk kui alkoholi liigtarbimine.
Liigse kehakaalu mõju tervisele on kompleksne. Austraalia teadlased analüüsisid Ühendkuningriigi biopanga andmete alusel Mendeli randomiseerimise meetodil rasvumise ja aju hallaine mahu vahelisi seoseid. Kasutati 339 309 isiku andmeid. Ilmnes, et rasvunutel oli üldiselt aju hallaine maht väiksem. Sealjuures on erineva rasvumistüübiga isikutel sama kehamassi indeksi korral hallaine maht erinev. Metaboolselt „ebasoodsa“ kaalutõusuga isikutel (rasv on ladestunud kõhupiirkonda ja siseelundite ümber, kaasneb suur 2. tüüpi diabeedi ja koronaarhaiguse risk) oli hallaine maht pea 50% võrra väiksem kui „soodsa“ kaalutõusuga (rasv peamiselt puusade ümber, 2. tüüpi diabeedi ja koronaarhaiguse risk ei ole suur) isikutel. Sealjuures ei ilmnenud ülemäärase kahakaalu seoseid aju valgeaine hüpertensiivsete kollete esinemisega. Uuringust ilmnes, et suurenenud kehamassiindeksiga isikutel kaasnes iga kaalutõusuga 3 kg võrra aju hallaine vähenemine 0,3% võrra.
Aju hallaine mahu vähenemine mõjutab kindlasti kognitiivset võimekust. Refereeritud uuringus ei vaadeldud detailsemalt rasvumise ja kognitiivse võimekuse omavahelisi seoseid. Autorite hinnangul ilmselt on liigse kehakaaluga seotud metaboolsed häired tõsine aju tervise risk.
Refereeritud
Mulugeta A, Lumsden A, Hyppönen E. Unlocking the causal link of metabolically different adiposity subtypes with brain volumes and the risks of dementia and stroke: A Mendelian randomization study. Neurobiol Aging 2021;102:161–9.